Undervisningsbeskrivelse
Stamoplysninger til brug ved prøver til gymnasiale uddannelser
Termin(er)
|
2022/23 - 2024/25
|
Institution
|
GUX Nuuk
|
Fag og niveau
|
Grønlandsk A
|
Lærer(e)
|
Christine Holm, Debora Sanne Kleist, Grethe L. R. Christiansen, Karline Platou, Natuk Petrussen Lyberth, Nitta Lyberth-Mørch
|
Hold
|
2022 GL/S (1S GL, 2S GL, 3OS GL)
|
Oversigt over gennemførte undervisningsforløb
Beskrivelse af de enkelte undervisningsforløb (1 skema for hvert forløb)
Titel
1
|
Ilisarititsineq
Suussuseq ilisarititsineq immikkut qulequtaralugu sammineqarpoq.
Sammineranut siunertaavoq atuartut imminnut ilisarisimalernissaat, aammalu suussutsip ilisiarititsinerup ilikkarnissaa.
Suleriuseq:
-Imminnut apersorlutik
-Apersuernitsik ilaminnut saqqummiullugu
-Kalaallimik tusaamaneqartumik paasissutissanik misissuineq
-Misissuineq aallaavigalugu allaganngorlugu ilisarititsineq
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
2
|
Tunngaviusumik misissueqqissaarneq
Atuartut tunngaviusumik misissueqqissaarnermi atuagaq Kalaallisut aamma Dansk 1 aallaavigalugu sammisaqartassapput.
Sammisaqarnerminni naatsukullaliaq Anda Poulsenimit allataq "Asanninnermik tunigiuk" aamma "Asavaanga asanngilaanga" aallaavigissavaat.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
44 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
3
|
Oqaatsit
Oqaasilerinermi kalaallit oqaasiisa suminngaaneernerat, suunerat, oqaluttuarisaanerallu sammineqarput.
Tassunga tunngatillugu oqaasilerinermi taggisit, oqaluutit oqaaseeqqallu sammineqarputtaaq.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
4
|
Saaffiginneriaatsit
Saaffiginneriaatsit samminerisi Naalakkersuisut siulittaasuata Mute B. Egedep oqalugiataa sammivarput.
Atuartut naggataagut namminneq aamma oqalugiaasiorput.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
14 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
5
|
Tunngavilersuineq
Tunngavilersuineq sammineqarpoq atuagaq Kalaallisut aamma Dansk aallaavigalugu.
Tassani allaatigisat marluk kalaallisuunut tunngasut sammineqarput misissorneqarlutillu.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
6
|
Atuakkialerineq (Værk 1)
Atuakkialerinermi atuagaq Bussimi naapinneq Mâliârak Vebækip atuakkiaa sammitinneqassaaq.
Samminerani tunngaviusumik misissueqqissaarnermi ilikkakkarsimasaat aallaavigalugit misissueqqissaarneq ingerlanneqassaaq.
Misissueqqissaarnermi atuakkami inuttaasup qanoq takutinneqarnera ukkatarineqassaaq. Tassani atuakkiortup kalaaleq arnaq qallunaat akornanni inooqataaniarnermini ajornartorsiutai sammineqassallutik.
Atuakkiami pissutsit qaqilerneqartut ullutsinni inuiaqatigiinni oqallisaasunut naleqqiunneqassapput. Taamaasillutik naleqqiussineq iserfineqassalluni.
F: Atuartut tunngaviusumik misissueqqissaarneq sammereerpaat. Sammineranni naatsukullalianik misissueqqissaarneq misilerareerpaart. Taamaattumik atuakkiamik atuarnissaminnut sakkussaminnik ilinniartinneqareermata atuakkialerinermut ikaarsaarput. Atuakkialerinermi Bussimi naapinneq atuassavaat. Taanna atuartissallugu tulluarpoq imarisamigut pissanganartunik, uissuumminartunik tujorminartunillu imaqarmat, taamaasillutik atuartut atuarnerminni tiguartisimanerunissaat naatsersuutiginarluni. Atuakkap sammillugu misissornerani immikkut ukkatarineqassaaq atuakkami inuttatut pingaarnerup inuunermini inissisimanera.
I: Atuakkialerinerupn ingerlanerani atuakkiaq soqutiginarnerutinniarlugu suleriuutsit assigiinngitsut ingerlanneqartassapput. Misissueqqissaarnermi sammisimasat (Kalaallisut aamma Dansk 1) atorneqassapput. Sammisat aallartinnerani atuagaq ataatsimut sammineqaqqaartassaaq aammalu suleriuutsit misissueriaatsillu saqqummiunneqaqqaartassallutik, taamasilluni deduktiviusumik ingerlanneqassaaq. Ilaatigut induktiviussaaq atuartut atuakkiortoq pillugu paasissutissanik namminneq ujartuilerpata.
M: Atuartut misissueqqissaarnermi ilikkarsimasaat allaavigalugit atuakkap misissornera ingerlanneqassaaq. Tassa imaappoq atuartut misissueqqissaarnermut tunngatillugu piginnaasaasa killiffii aallaavigalugit suliaqartinneqartassapput. Taamaasillutik piginnaasatik ineriartorteqqinniassammatigut. Suleriaatsit eqimattani sulinerussapput, marlukkaarluni suliaqarnerussapput aammalu kisimiillutik suliaqartassallutik.
M: Atuagaq Bussimi naapinneq (1991), Mâliâraq Vebækip 1981-mi atuakkiaa atuarneqassaa.
Misissueqqissaarnermi atuagaq Kalaallisut aamma Dansk 1 saqqummiussakkalu aallaavigineqassapput.
Piffissami atuakkap saqqummernerata nalaani takutinnerini aammalu atuakkiortup ilisaritinneranut tunngatillugu KNR-ip aallakaatitai youtubemiittut atorneqassapput.
E: Annerusumik formativ evaluering ingerlanneqassaaq, tassa atuartut naammassisaat saqqummiinerilu aallaavigalugit naliliineri. Aammali atuakkap naammassinerani atuartut anmeldeseliorlutik allaaserinninneranni summativ evaluering atorneqassaaq, tassa atuartut allaaserinnilluti tunniussaannik naliliineq aallaaviussalluni.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
43 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
7
|
Ilisareqatigiinneq- ilisarititsineq
Ilisareqatigiinneq allanut tusarnaarsinnaaneq, suleqatigiineq paasissutissanik aallerneq, ujaasineq, allattuineq
Suleqatigiilluni ilisarititsinermik suliaqarneq
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
8
|
Grønlandske dialekter
Forløbet tilgodeser fra "Grønlandsk som begynder og andetsprog A 2018"
2. Fagets formål
Viden og færdigheder:
Eleverne skal kunne forstå og anvende et alment grønlandsk sprog¸ og de skal ligeledes have viden om grønlandsk litteratur og kultur.
Vi skal undersøge de tre store grønlandske hoveddialekter vestgrønlandsk, østgrønlandsk og nordgrønlandsk.
Når man graver i de sproglige forskelle viser det sig, at der også er historiske grunde til de sproglige forskelle.
I Østgrønland gjorde navnetabu sig gældende ved dødsfald og i Nordgrønland havde man en indvandring fra Canada i 1800 tallet.
Der kan være kulturelle, økonomiske og geografiske grunde til at sprog overlever eller forsvinder, hvilket du får lejlighed til at dykke ned i i afleveringsopgaven.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
6,00 moduler
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
10
|
Ukiut 13-it qaangiummata Værk 2
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
12,00 moduler
Dækker over:
10 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
11
|
Ilisaritinneq
Immitsinnut ilisaritinneruvugut.
Kalaallit oqaasiisa allattaasiisa oqaluttuassartaat ca. 1850 Samuel Kleinschmidtimit suliarineqarnerisa tunngavii oqaluttuaraakka. Oqaatsillu allanngoriartornerisa pissusaat aamma ilaatigut oqaluttuaraakka, matumani soorlu inuusuttut namminneq "slang"-nik nassaartortarneri nammineerlutik eqqarsartaatsimikkut oqaluttuaraat.
Aallerfigivara Ilisimatusarfimmi atuakkakka Naja Trondhjemimit pinikuusagut.
Ilinniartitsisutut oqaluinnarneruvunga gruppearbejdertinnagit.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
2,00 moduler
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
12
|
Ilisaritinneq
Immitsinnut ilisaritinneruvugut.
Kalaallit oqaasiisa allattaasiisa oqaluttuassartaat ca. 1850 Samuel Kleinschmidtimit suliarineqarnerisa tunngavii oqaluttuaraakka, oqaatsillu allanngoriartornerisa pissusaat aamma ilaatigut oqaluttuaraakka, matumani soorlu inuusuttut nammineq "slang"-nik nassaartortarneri namminneerlutik eqqaasaqartarnermikkut oqaluttuaraat.
Aallerfik: Ilisimatusarfimmi Sprog Litteratur Mediemi sammisimasanniit
/Karline
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
13
|
Filmimik toqqaaneq
Atuakkanik aallaaveqartinnagu gruppekkaartillugit filmimik toqqaapput, taannalu tullissaanut allaaserissavaat imatut:
* Filmimik toqqaaneq
* Oqaluttualiamik sumik imaqarpa? qanga saqqummerpa?
* qanoq ateqarpa?
* Kina instruktøriua?
* Oqaluttuap suna oqariartuutigaa?
* Ilissi nammineq filmi qanoq nalilerpisiuk?
* Inuiaqatigiinnut qanoq sunniuteqarpa?
Gruppearbejderput tullissaanullu saqqummiussissapput.
Suliartik powerpointikkut saqqummiuttussaavaat.
Saqqummiineq uannut atuaqatillu sinnerinut pivoq.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
14
|
Film analyse
Filmimik namminneerlutik nuannarisaminnik toqqaapput, gruppekkaarlutik suliaraat. Tullissaani saqqummiuttussaallugu.
Kingorna Afsender - Budskab - Modtager isumaa nassuiarpara.
Tunngavittut aallerfigaakka:
* Filmi namminneq nuannerisartik toqqarpaat.
* Afsender budskab modtager Ilisimatusarfimmi pinikuusagut pappiliaatinneersut aallaavigaakka.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
15
|
Taallialerineq
Taallat aqqutigalugit kalaallit oqaasii sammivagut.
Matumani SUME-mikkut atugaat: Qaallorimmi illinersiorata analysererparput qanorpiaq taallaq oqariartuuteqarnersoq aammalu taallaq aqqutigalugu oqaatsinik atuinera nassuiarpara.
Aamma Ole Kristiansenip metaforiskimik taallioriaasia sammitippara.
Aallerfigaara, uanga nammineq taallamut paasinninnera
aammalu metaforiskip qanoq paasineqarsinnaanera Ilisimatusarfimmiit allattorsimasakka najoqqutaraakka.
/Karline
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
16
|
Journalistik
Kronik suua? / hvad er kronik?
Video journalistik suua? / hvad betyder video journalistik?
Podcast aamma radio journalistik suuppat? qanorlu assigiinngissuteqarpat? / forskel mellem podcast og radio
Naggataatigut youtubemiit tigusaq isiginnaarparput:
A Most Dangerous Profession: Journalism | ENDEVR Documentary
Aallerfik: uanga tusagassiortutut misilittakkakka
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
17
|
Angutit pingaarutillit
Nunatsitsinni kulturikkut tunngaviliisut angutit pingasut matumani sammivagut:
Hans Egede, Samuel Kleinschmidt, H.J. Rink
Angutit taakku kikkuuppat?
Qanoq nunatsinnut sunniuteqarsimappat?
Qanoq allannguisimappat?
Ullumikkullu inuunitsinni qanoq suli malugisarpagut?
2S 6/2 Power Pointikkut paasisaminnik saqqummiipput.
Aallerfik: Ilisiamtusarfimmi samminikuusakka aammalu nammineerlunga atuagaq atuarsimasara: Grønlands historie fra 1500-1930 af Finn Gade.
/Karline
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
18
|
Allalluni imminut ilisaritinneq
Individuel arbejde suliarineqassaaq, kalaallisut allassaasi qupperneq ataaseq affarlu.
Dette er opgave aflevering, og jeg giver individuel karakter
Opgaven skal afleveres næste uge
Allalluni imminut ilisaritinneq:
Kinaavunga? suut inuuninni pingaartippakka / soqutigisaraakka? suna anguniarusuppara?
2S sapaatip akunnerata tulliani allataminnik tamarmik tunniussipput taanna karakteerilerneqaatigaat.
/Karline
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
19
|
Aviisiliorneq
Iloqqasunnngorluta immitsinnut iluamik ilisaritilluarpugut.
- Qanoq ateqarpugut, kikkut angajoqqaaraagut, sumi inunngorpugut, suna mamaraarput, sunngornissarput takorloorparput, sugaangatta nuannaalertarpugut, ullumikkut qanoq ippugut?
Taamaalioreeratta aviisiliornissarput eqqartorparput, aviisivimmik suliaqassagatta.
Aviiisip imassaa suussava? ilinniartut namminneq qulequtassanik toqqartuipput.
Inuillu marluk redaktøriusussat toqqarneqarput, taakkuuppummi aqutsisuusussat.
Ulluni aggersuni aviisiliorneq projekterissavarput.
Martsip sisamaani aviisi kusanavissumik naammassilluarpoq, taannalu atuartut tamarmik pivaat aammalu læreværelsemi takuneqarsinnaalluni.
Aviisip ilaatigut imarai:
- Sooq arfineq-pingasunoortassaagut?
- Utoqqaat paarineqarnerat ajorpoq
- Nakorsassaaleqineq
- Tusassip unammillerteqannginnera
- Allallu.
/Karline
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
12 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
20
|
Naalliutsitaanerup pissaanerani
Aviisi naammassisaq tiguaat. Tamarmillu atuarpaat.
Romaninik arlariinnik atuagassaannik toqqaasippakka namminneq toqqarpaat: "Naalliutsitaanerup pissaanerani" Vivi Lynge Petrussenimit.
Atuagaq atuarlugu aallartipparput.
Atuagaq ulluni aggersuni arlalinni sammissavarput, akunneratigut oqaatsitta sannai soorlu "Allamoorut" sammisassavagut.
Atuagaq aallaqqaammut tulleriiallutik atuaraluarpaat, namminnerli kissaatigaat uanga atuassagiga. Ullorpassuarnilu atuffattarpakka inuttaasa tiguartiffigilluagaannik, imaatami paasinissaa pingaarneruvoq.
Piffssap ilaani aamma TV-kkut Vivi Lynge Petrussenip apersorneqarnera aallakaatitassiarineqarnera takuaat.
Aallakaatitassiortoq: Uanga Karline Platou
/Karline
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
20 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
21
|
Atuagaq pillugu saqqummiineq
Atuagaq Naalliutsitaanerup pissaanerani qiteqqupparput, 2S-t gruppakkaarlutik Power Pointikkut saqqummiisaqattaarput atuakkap qanoq imaqarneranik kingumut qiviarput.
/Karline
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
22
|
Arnap killiliinera
Atuagaq sammisaat TV-kkut aallakaatitassiarineqarnikuuvoq taannalu ateqarpoq: Naalliutsitaanerup pissaanerani, Aallakaatitassiortuulluni uanga Karline Platou, tassani atuakkiortua Vivi Lynge Petrussen nammineq oqaluttuarpoq atuakkap imaanik aammalu sooq arnat angummut killiliiumaataartarnerat uteqattaartarnerallu nassuiarneqarpoq.
Karline
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
23
|
Allamoorut
Allamoorut
Allamoorut pingaartorujussuuvoq.
Kingulliarsuit allamoorut atorunnaaraluttuinnarpaat.
Paatsooqatigiittoqassanngippat allamoorut pingaarutilerujussuuvoq.
Allamoorutip ilisarnaatigigajuttarpaa: “p”-mik ilisarnaateqartarami.
Soorlu: “Karlinep mobilia”
Karlinep allamoorutaavoq. Taannaqanngippat “uanga” pineqartutut nipeqassaanga, soorlu oqaannarlunga “Karline”
Allamoorut ima pingaaruteqartigaaq, assersuutigalugu oqaruma:
“Nakorsaq tunniuppaa”.
Tassani tunniussisoq tusaasinnaanngilarput, tunniunneqartorli nakorsaarpaluppoq.
Allamooruserluguli oqaruma: “Nakorsap tunniuppaa”, tusaasinnaalerparput tunniussisoq nakorsaarpaluttoq.
Oqaruttali:
“Nakorsaq iisartagaq tunniuppaa” taava oqarpugut nakorsaq iineqarsimasoq, nakorsarlu iisartagaasoq oqarpugut.
Oqarumali:
“Nakorsap iisartagaq tunniuppaa” tassani nakorsaq tunniussisoorpaluppoq.
Allamoorulli arlalinnik assigiinngitsunut allanngortinneqarsinnaavoq, soorlu oqaaseqatigiinni allamoorutit arlaqarsinnaapput, assersuut:
“Karlinep qimmiata anuata pituutaa”
Tassani allamoorutit pingasuupput. Uanga pineqanngilanga, qimmera pineqanngilaq, qimmima anua pineqanngilaq – pituutaali pineqarpoq.
Allamoorut allanngorarluni atorneqartarpoq, soorlu:
Karline / Karlinep
Issiavik / issiaviup
Oqarsinnaanngilanga: Issiavip
Oqassaangali issiaviup
Eqqaamallugu:
“K”-mik naanillit amerlanerit
-viup-mik naaneqartarput, soorlu:
“Aningaasiviup, nerriviup”.
Kisianni k-mik naanilit ilaat allatut allamoorutinngortinneqarsinnaapput, soorlu: Qaleralik
Taanna allamooruserutsigu, imaalissaaq:
Qalerallip
Oqarneq ajorpugut Qaleraliup.
Soorlu aamma “Qimmilik”
Allamooruserutsigu: “Qimmillip”
Nasalik / nasallip
Qasseersiuserutseruli:
Qaleralik / qalerallit
Kingulliit ilaat imatut oqartarput Qaleraliit
Soorlu aamma nattoralik qasseersiuserutsigu: Nattorallit
Tassalu imaassaaq:
• Qalerallit
• Nattorallit
• Mallit
• Nasallit
Allamoorut pingaarutilerujussuuvoq allamoorut atunngikkutsigu paatsoortitserujussuarsinnaagatta.
Aallerfik: Uanga nammineq ilisimasakka
Atuagaq sammisarput (Naalliutsitaanerup pissaanerani) tiimip tulliani nangipparput.
/Karline
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
24
|
Kingulleqqiutit
Kingulleqqiutit
Taasiinnarniut igalaaq
Allamoorut - p igalaa-p
Atortulerut - mik igalaa-mik
Sumiiffilerut -mi igalaa-mi
Aallarfilerut-mit igalaa-mit
Piffilerut-mut igalaa-mut
Aqqutilerut-kkut igalaa-kkut
Assilerut-tut igalaa-tut
Oqaatsit tulleriinneri
Arlaat eqqorpa? Eqqortoqarpa?
• Meeqqat silami nilliallutillu pinnguarput
• Meeqqat silami pinnguarput nilliallutillu
• Silami meeqqat pinnguarput nilliallutillu
• Pinnguarput nilliallutillu meeqqat silami
• Silami pinnguarput nilliallutillu meeqqat
• Nilliallutillu pinnguarput meeqqat silami
(Oqaaseqatigiit iluanni oqaatsit ataatsimoortut)
Soorlu:
(Meeqqat amerlaqisut) - (silami alianaaqisumi) -(nuannisarlutik nilliallutillu pinnguarput)
Susoq / susaq
Meeqqap immuk imerpaa
Susoq -> kia imerpaa? -> meeqqap
Susaq -> suna imerpaa? -> immuk
Kalaallisut piffissaq
Pisoq – nutid – massakkut pisoq
Iserpoq, anivoq, allappoq, nerivoq
Pereersut - fortid
Isernikuuvoq, anisimavoq,
Aneersimasoq iserpunga
Isersimanikuusimavoq
Isereerpoq
Pisussat – fremtid
Isissaaq, aniumaarpoq, aniniarpoq
Anissamaarpoq
Assersuut (stimulussitalik):
“Dortheap Tippu takuaa”
Kina iliortuua? -> Dorthea iliortuuvoq.
“p”-p oqaaseqatigiit sinneri kalippai.
Tippu susaavoq. Tippu stimulusiuvoq qisuariartitsisuugami
“Mikkilip Piitaq kamatsippaa”
Kina iliortuua? -> Mikkili iliortuuvoq kamatsitsisuugami
Piitaq susaavoq -> iliorfigitittuugami
“Anorersuup karsi uppitippaa”
Sorleq susuua? stimulusiua? -> anorersuaq
Karsi susaavoq.
Allamoorut
Aqqusineq - > aqqusernup
Tupeq -> toqqup oqassanngilagut tupiup
Arfineq -> arfernup
Ateq -> aqqup -> aqqit
Aaveq -> aarrup -> aarrit
Erneq -> ernerup -> ernerit
Iliveq -> ilerrup -> ilerrit
Imeq -> ernup -> ermup -> erngup -> Nuup erngata
Qaneq -> qarngup -> qarngit
Kalleq -> kallerup -> kallerit
Malik -> Mallup -> Mallit
(det handler om assimilation)
Aallerfik: Ilisimatusarfimmi pinikuusakka pappialaatinneersut.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
25
|
Susoq / susaq
Susoq / Susaq sammivagut:
Soorlu: Meeqqap immuk imerpaa
Susoq -> kia imerpaa? -> meeqqap
Susaq -> suna imerpaa? -> immuk.
Kalaallisut piffissaq:
Pisoq - nutid - massakkut pisoq
Soorlu:
Iserpoq, anivoq, allappoq, nerivoq.
Pereersut - Fortid
Isernikuuvoq, anisimavoq
aneersimasoq iserpunga
isersimanikuusimavoq
Isereerpoq
Pisussat:
Isissaaq, aniumaarpoq, aniniarpoq
anissamaarpoq.
Allamoorut sammeqqipparput
Aqqusineq - aqquserngup
Tupeq - toqqup toqqip
Arfineq - arfernup
Ateq - aqqup - aqqit
Il.il.
Atuagaq nangipparput, tulliani naassaaq.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
26
|
Opgaveliornissamut sungiusarlutik aallartipput
Opgaveliornissamut sungiusarneq aallartipparput. Matumani najoqqutassiaq nassuiarpara tassani qanoq aallaqqaasiillutillu naggasiissanersut nassuiaatigivara
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
27
|
Selvstændigt skriftligt arbejde
Selvstændigt skriftligt arbejde.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
28
|
Feedback
Selvstændig skriftlig opgave tunniussaat pillugu ataasiakkaarlugit utertsiffigalugit oqaloqatigisaqattaarpakka sukkut nukittorsagassaanersut sukkullu sanngiiffeqarnersut suut minissimaneraat eqqumaffissaallu pillugit.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
29
|
Opgaveliorneq
Qanoq opgaveliortarpat? opgaveliakora A-mik angusissutiginikuusara matumani assersuutigaara.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
30
|
Naggataarneq
Naggataaqatigiippugut
boolutoqatigiillutalu immitsinnut aliikkusersorpugut
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
31
|
Tunngavilersuineq sunaana?
Opgaveliornermi tunngavilersuinerup paasilluarsimanissaa pingaaruteqarpoq, tunngavilersuineq qanoq paasisassaava?
Ilinniartut tunngavilersuineq, misissueqqissaarineq, oqallinnermik pilersitsineq aammalu isikkiviliineq pillugu, allaaserisaqassapput.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
32
|
Atuakkialerineq Forløb #16
Atuakkialerinermut tunngasunik pisassat
Matumani oqaluttuarisaarnermi atuakkiaatit assigiinngisitaartut, atuakkialerinermi
misissueqqissaarneq najoqqutaralugu misissorneqassapput. Naqitat tassaassapput kalaallisut
allatat. Naqitat atuakkiaateqarnikkut, kulturikkut qaammaassaqarnikkullu naleqqiussilluni
atuarneqassapput.
a) naqitat 1900 sioqqullugu allatat, matumanilu ilaassapput, oqaluttuat oqaluttuatoqqallu
b) naqitat 1900 – 1950 tikillugu
c) naqitat 1950 – 1975 tikillugu
d) 1975-ip kingorna naqitat, matumanilu ilaassapput, ukiuni kingullerni tallimani
saqqummiussat
e) naqitat, nunani allamiut atuakkiaat kalaallisuunngortitat, taakkulu kalaallit
atuakkiaannut sunniutigisinnaasaat.
f) minnerpaamik suliat sisamat (4 værker) allaaserinneriaatsini, takisuuliaq (roman),
isiginnaagassiaq (drama), naatsukullaliat ataatsimut katersat (novellesamling), kiisalu
taalliat katersat (digtsamling), tamatumanilu minnerpaamik ataaseq piffissaliinermi
1950-ip siornatigut allataq, minnerpaamik ataaseq piffissami 2000-ip kingorna allataq.
Suliat (værket) allaaserinneriaatsini assigiinngitsuusuni minnerpaamik marluk
ilaatinneqassapput. Taakku saniatigut sammisaqarnermut atatillugu atuagaq ataaseq
namminersuutigalugu atuartumit toqqagaq ilinniartitsisumillu akuerisaq,
atuarneqassaaq; atuagaq atuarneqartoq atuartumit oqalunnikkut allannikkulluunniit
saqqummiunneqassaaq,
g) 2000 sioqqullugu piffissami aalajangersimasumi saqqummersunik atuarneq.
Sammineqassapput:
- atuakkianik misissueqqissaarneq isumasiuinerlu
- atuakkialerinermi sakkut pingaaruteqartut atornissaat
- atuakkiaateqarnikkut, kulturikkut qaammaassaqarnikkullu naleqqiussineq
- naqitat pinngorartitsinikkut pilersitat.
Siullermik sammisimasat pisimasat eqqartorneqassapput.
Atuakkat sakkussatut atorneqartussat:
Eva Møller Thomassen " Kalaallit atuakkiaat 24-it IKIIN, 2015"
Atuakkiortut sammineqassapput atuakkiortunillu ilisarititsineq ilinniarneqassalluni.
Jan Bæk aamma Eva Møller Thomassen " Kalaallisut aamma Dansk I Grønland 1 IIIN C 2012"
"Sakkussatut atugassat"
Jan Bæk aamma Eva Møller Thomassen " Kalaallisut aamma Dansk 2 IIKNN 2013"
"Sakkussatut atugassat"
Hans A. Lynge " Allattariarsorneq" Ilinniusiorfik 2002
Taaguusersuutit " Kalaallisut qallunaatullu atuartitsinermi" Ilinniusiorfik.
Isiginnaagassaq: Kalaallit nunaata danmarkillu oqaluttuassartaa : https://www.youtube.com/watch?v=4IsiTp7BC8Y
Saniatigut tigulaarinniffigisartagassaq. Isiginnaagassialerinermut sungiusarneq.
Eqqaamasalikkersaarusiornermut sungiusarneq.
Uani takuneqarsinnaapput:
http://www.uni.gl/da-dk/velkommen/biblioteket.aspx una .
Teoriit ilinniarneqartussat:
Patos, Logos, Etos atuakkami qanoq attuumassuteqarnersut eqqartorneqartassapput.
Qulequttat tallimat/ De 5 Elementer:
Oqaluttualiani oqaluttuartaatsimik misissueqqissaarneq.
Sammiviliineq oqaluttuariaaserlu.
Inuttanik avatangiisinillu oqaluttuarininneq.
Avatangiisinik oqaluttuarininneq.
Tunngavilersuineq saaffiginneriaatsillu.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
24,00 moduler
Dækker over:
24 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
33
|
Naatsukullalerineq
Naatsukullalerineq
Oqaluttuaq qanoq ineriartorpa? siumut ingerlava? uteqattaarpa? Inuttat qassiuppat? pineqartoq quppernermi qassimi takusinnaavarput? -> taava quppernermi tassani allassavat.
Oqaluttuaq qanoq ineriartorpa? suut paasivagut?
Sunik sunniiniuteqarpa? avatangiisit suuppat? kina oqaluttuartuua?
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
10 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
34
|
Naatsukullalerineq
Naatsukullalerineq sammivaat.
Oqaluttuaq qanoq passunneqassava? Ilaatigut Eva Møller Thomassenip atuagaq suliaa: Kalaallit atuakkiaat 24-t assersuutitut qiviallakaallugu naatsukullalerineq sammivarput, oqaluttuaq afspejlerniarsaralugu.
Ilinniartut tunniussisussaagaluarput ikittuinnaalli periuseq paasivaat.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
6,00 moduler
Dækker over:
12 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
35
|
Oqaatsit videliaralugit
Gruppekkaarput: Nammineq oqaluttuamik kalaallit oqaasii pillugit imalimmik nassaarput mobilertillu atorlugu 2-3 minutsimut killorlugu TIKTOK-imut ikisassaatittuusaarlugu suliaraat.
Oqaluttualiat ilaatigut makkuupput: Kalaallit oqaasiisa tammariartornerat, tuluttut oqalunneruleriartorneq, slang-inik oqalunnerulerneq, atuagaq pikkunassappat qanoq ittuussava?
Naammassigamik tablerujussuakkut atuaqatiminnut videoliartik takutippaat nuannivissumik.
/Karline
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
36
|
Allattariarsorneq
Allalluni suliaqarneq:
Allalluni suliaqarnerup ilagai annertunngitsunik allalluni anguniagassat ilaannik
sungiusarnerit killilikkamillu allannerit. Aamma allaaserisanik annertunerusunik
allattoqassaaq, tassani atuartut ataqatigiissumik naqitamut sammisamulluunniit
misissueqqissaassapput isumaliutersorlutillu.
Allalluni suliaqarneq tassaavoq allalluni saqqummiineq. Ukiumi siullermi allannermut
tunngasunik atuartitsinissat ataatsimoortillugit peqqissaartumik tunngaviusumik begrebit
ineriartortitsillunilu allannermut misilittakkat ilitsersuussutigineqassapput. Ilitsersuussineq
nalunaaquttap akunnerini 10-15-ni sivisussuseqassaaq. Allalluni suliat ukiut pingasut
ingerlaneranni 22-nit 26-nut amerlassuseqassapput, soraarummeerutinut nalunaaquttap
akunnerini arfinilinni suliaasartunut assingusuussallutik.
Atuakkat:
Jan Bæk aamma Eva Møller Thomassen " Kalaallisut aamma Dansk I Grønland 2012" Allattariarsornermi sakkussatut atorneqassalluni.
Hans A. Lynge, Ilinniusiorfik 2002 " Allattariarsorneq qupp. 59-78, allaaserinneriaatsit"
Allaaserininnissamut " Studieprojektiliornissamut" Sungiusarneq ingerlanneqassaat taamatuttaarlu,
atuartut namminneq allaaserisassaminnik atuakkamik takisuuliamik toqqaassapput.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
20,00 moduler
Dækker over:
20 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
37
|
Naatsukullaliat, taallat oqaluttuatoqqallu.
Ilikkagassatut suleriutsinillu piginnaasassat:
Atuartut kalaallisut atuartitsinermut tunngasunik misissueqqissaarsinnaassapput,
isumasiuisinnaassallutik naliliisinnaassallutillu, paasissutissallu passussinnaanngussavaat,
oqaatsit isumaat allanngorarsinnaanerilu nassuitsumik paasisinnaassallugit, imarisaat
allanngorarsinnaanerilu paasisinnaassallugit. Atuartut kalaallisut atuartitsinermi
piginnaasassaat qaammaassaqalernissamut ilinniaqqinnissamullu piareersarnermut
siunertaqarpoq.
Atuagaq:
Hendrik Mørch, Pivinnguaq Mørch aamma Maanuup atuakkiorfia, Nuuk 2018.
Hans A. Lynge " Allattariarsorneq qupp. 98, Naatsukullaliat aamma qupp 38, Oqaluttuareqqiineq "
Taallialerineq
Ukua aallaavigalugit:
1. Taallap sannaa
2. Taallap imaarisaa, sunaana oqariartuutigigaa
3. Taallaq kikkunnut saaffiginnippa?
Oqaasilerineq: Lisathe Møller Kruse " Kalaallisut oqaasilerissut"
Oqaasilerinermi sakkussat taallanut qanoq attuumassuserneqarsinnaappat naatsukullalerinermilu.
Atuagaq Navarana allallu.
Tapertatullu tusagassiutilerineq tigulaariffigineqartassaaq.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
24,00 moduler
Dækker over:
20 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
38
|
Naatsukullaliat/Taallat
Ilikkagassatut suleriutsinillu piginnaasassat:
Atuartut kalaallisut atuartitsinermut tunngasunik misissueqqissaarsinnaassapput,
isumasiuisinnaassallutik naliliisinnaassallutillu, paasissutissallu passussinnaanngussavaat,
oqaatsit isumaat allanngorarsinnaanerilu nassuitsumik paasisinnaassallugit, imarisaat
allanngorarsinnaanerilu paasisinnaassallugit. Atuartut kalaallisut atuartitsinermi
piginnaasassaat qaammaassaqalernissamut ilinniaqqinnissamullu piareersarnermut
siunertaqarpoq.
Atuagaq:
Hendrik Mørch, Pivinnguaq Mørch aamma Maanuup atuakkiorfia, Nuuk 2018.
Hans A. Lynge " Allattariarsorneq qupp. 98, Naatsukullaliat aamma qupp 38, Oqaluttuareqqiineq "
Taallialerineq
Ukua aallaavigalugit:
- Ilisarititsineq
-Taallaq qanoq ittuua?
-Isumasuineq
-Sanilliussineq
-Piffissamut aaliangersimasumut inissiguk
-Naliliineq
Oqaasilerineq: Lisathe Møller Kruse " Kalaallisut oqaasilerissut"
Oqaasilerinermi sakkussat taallanut qanoq attuumassuserneqarsinnaappat naatsukullalerinermilu.
-Sungiusagassaq : Sanilliussineq, attuumassusiineq, misissueqqissaarneq, sukuiaaneq.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
12 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
39
|
Aliortukkersaarutit anersaalerinerlu
Siunertaq:
Kalaallit kulturitta ilagimmassuk ersinartulersaanneq qiiaammisaarnartunik oqaluttuaqattaattarneq allaallu qanga ullumikkullu iserfilaarlugit.Tassani qitiussaaq Teoriitut Aligortukkersaarutit anersaalerinerlu- pissutsit ilisimasaqarfigilernissaat atuarnerani, suliarinerini immikkullugu misissueqqissaarnerminni isumasiuillutik suliaqarnerminnik.
Nykritik:
Atuagaq kisiat qitiutillugu misissorneqassaaq: Allattoq immini soqutiginaateqanngilaq, taamaammallu allatap misissoqqissaarnissaa qitiuvoq. Misissueqqissaarnermi ilaatigut allariaatsit, oqaaseqatigiilioriaatsit, oqaluttuartup inissisimaffia, avatangiisit, pisut aamma sammisaq isiginiarneqassappput.
Pingaarnertut suleriutsit: Ataatsikkut paasissutissat assersuutit nipituumik atuarlugit, kingorna suleqatigiillusi suliassat nammineq toqqaallutik misissueqqissaarut atorlugu suliaralugit kingornalu klassimut saqqummiillugit.
Najoqqutarineqartut atuagassat sammisassagut:
Birgit Kleist Pedersen Aligortukkersaarutit anersaalerinerlu. Neriusaaq /Nr.1 / Maj 2003
Atuagassaq aammalu tusarnaagassaq Aligortugalaanngooq inulissuupput Grethe G.Thygesen Juulli 1980
Adrenalin rush nassuiaata
Assiliartaleeriaatsit
Assimik misissuineq
Ersinatulikkersaarutinik misissueqqissaarneq
Qiiaammisaarnartulersaarutit sammisanut takussutissaq
Ersinartulersaarutit suna ilisarnaartigaat Aviaq Fleicher
Power point Grethe R. Christiansen & Hanne Sørensen
Naammassigutta isiginnaassavarput:
Isiginnaagassiaq Unnuap taarnerpaaffiani (2014)
|
Indhold
|
Kernestof:
Skriftligt arbejde:
Titel |
Afleveringsdato |
Aligortugalaanngooq inulissuupput
|
16-01-2025
|
|
Omfang
|
Estimeret:
8,00 moduler
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
40
|
Aliortukkersaarutit anersaalerinerlu
Siunertaq:
Kalaallit kulturitta ilagimmassuk ersinartulersaanneq qiiaammisaarnartunik oqaluttuaqattaattarneq allaallu qanga ullumikkullu iserfilaarlugit.Tassani qitiussaaq Teoriitut Aligortukkersaarutit anersaalerinerlu- pissutsit ilisimasaqarfigilernissaat atuarnerani, suliarinerini immikkullugu misissueqqissaarnerminni isumasiuillutik suliaqarnerminnik.
Nykritik:
Atuagaq kisiat qitiutillugu misissorneqassaaq: Allattoq immini soqutiginaateqanngilaq, taamaammallu allatap misissoqqissaarnissaa qitiuvoq. Misissueqqissaarnermi ilaatigut allariaatsit, oqaaseqatigiilioriaatsit, oqaluttuartup inissisimaffia, avatangiisit, pisut aamma sammisaq isiginiarneqassappput.
Pingaarnertut suleriutsit: Ataatsikkut paasissutissat assersuutit nipituumik atuarlugit, kingorna suleqatigiillusi suliassat nammineq toqqaallutik misissueqqissaarut atorlugu suliaralugit kingornalu klassimut saqqummiillugit.
Najoqqutarineqartut atuagassat sammisassagut:
Birgit Kleist Pedersen Aligortukkersaarutit anersaalerinerlu. Neriusaaq /Nr.1 / Maj 2003
Atuagassaq aammalu tusarnaagassaq Aligortugalaanngooq inulissuupput Grethe G.Thygesen Juulli 1980
Adrenalin rush nassuiaata
Assiliartaleeriaatsit
Assimik misissuineq
Ersinatulikkersaarutinik misissueqqissaarneq
Qiiaammisaarnartulersaarutit sammisanut takussutissaq
Ersinartulersaarutit suna ilisarnaartigaat Aviaq Fleicher
Power point Grethe R. Christiansen & Hanne Sørensen
Naammassigutta isiginnaassavarput:
Isiginnaagassiaq Unnuap taarnerpaaffiani (2014)
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
12,00 moduler
Dækker over:
10 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
41
|
Studieprojekt
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
0,00 moduler
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
42
|
1905-1930: Inuattut eqeernerup nalaa:
Uteqqiineq/Repetition
Siunertaq:
1.1905-1930: Inuattut eqeernerup nalaa:
Tassani qitiussaaq takisuuliaq atuarneq atuartut taamanikkut pissutsit ilisimasaqarfigilernissaat atuarnerani, kapitalikkaarlugit suliarinerini immikkullugu misissueqqissaarnerminni isumasiuillutik suliaqarnerminnik.
Qanga kalaallit siulitta pissiariit katititaasarnerat ilisimalernissaat aammalu nunasiaataaneq, tassanilu piffimmi upperisaq kalaallinut qanoq atuakkiami ersersinneqarnera.
Nykritik:
Atuagaq kisiat qitiutillugu misissorneqassaaq: Allattoq immini soqutiginaateqanngilaq, taamaammallu allatap misissoqqissaarnissaa qitiuvoq. Misissueqqissaarnermi ilaatigut allariaatsit, oqaaseqatigiilioriaatsit, oqaluttuartup inissisimaffia, avatangiisit, pisut aamma sammisaq isiginiarneqassappput.
Pingaarnertut suleriutsit:
Ataatsikkut paasissutissat assersuutit nipituumik atuarlugit, kingorna suleqatigiillusi suliassat suliaralugit kingornalu klassimut saqqummiillugit.
Immikkut aamma suliassaqassaaq atuakkap tamaat atuarnerani maluginiagassat tassani takisuuliaq tamaat misissueqqissaarlugu.
Opgavelu isumasiunertalik tunniussassatut tunniunneqarumaarpoq immikkut nalilersorneqarumaartoq.
Najoqqutarineqartut atuagassat sammisassagut:
-Kalaallisut aamma Dansk 2: Romantikki tunngasoq kisiat (q.pingasut miss.)
-Qallunaat Nunaat Kalaallit Nunaat isigalugu (q.ataaseq)Kalaallisut aamma Dansk 2 Jan Bæk & Eva Møller Thomassen (2013)
-Kalaallit Nunaat Danmarkimiit isigalugu (q.marluk)Kalaallisut aamma Dansk 2 Jan Bæk & Eva Møller Thomassen (2013)
-Sinnattugaq Mathias Storch (1914) q.1-56 Atuakkiaa kalaallisut allanneqarnikoq siullersaat
-Kalaallisut aamma Dansk i Grønland (q.10,q.99-100)
-Mathias Storch ilisaritillugu Christian Berthelsen Kalaallit atuakkiaat 1900 tikillugu (q.99-102)
-Eva Møller Thomassen Kalaallit atuakkiiat 24-it qup.6-9 (2015)
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
10,00 moduler
Dækker over:
10 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
43
|
Terminsprøveprøve - Feedback uge 13-14-nimi
Siunerta:
Sapaatip akunnera 6:
Siunertaq annertusisamik inaarutaasumik allattariarsornissamut sungiusarnissamut -Terminsprøvemut piareersarneq.
->Samtale gruppit inissillugit: kikkut samtalegruppitut inississappat
-Eqqaamallugu ikinngutit ilumoorsaarfigisinnaasar suleqatigiilluarsinnaasullu.
Sapaatip akunnera 7:
Terminsprøve
-> ataasinngorneq10.februar 2025 -tallimanngorneq 14.februar 2025
Sapaatip akunnera 8:
Terminsprøvemik allattariarsornermi inaarutaasumik sungiusarnermut suliassinnut unga nalilereerukkit ataasiakkaarlusi Feedback qanoq ajunnginnerusinnaanersut.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
0,00 moduler
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
44
|
3.O GL 1 værk - 3.S GL Allatta !
3.O GL:
1 værk Nammineq toqqagaq suliassaq
1 værk ukusiinnaapput:
-atuagaq (Allanik misissueqqissaarut atorlugu)
-naatsukullaliat qup.80x2 (Allatanik misissueqqisaarut atorlugu)
-Tusagassiutilerineq (kompendium) Tusagassiutinik misissuineq kompendium, tassa tassani atuagassiut/artikler, teorit, sammisat assigiinngissinnaagamik - misissuutit ilanngussatut atuunnarput (bilag) kisianni tassa artikel immaqa tallimat misissorlugit kompendium- iusinnaapput.(Tusagassiutinik misissueqqissaarut atorlugu)
-Taallat katersat (Taallanik misissueqqissaarut atorlugu)Taallat katersat misissorneri misssaani 5 - 10, tassa apeqqutaalluni piffissalersuinermi sorlermi, soorlu taallat marluk
1930-ikkunnit, marluk 1950 osv. Taallat katersat aamma ataatsimut misissorsinnaapput soorlu "inuusuttut taalliaat 100-it" 1990-imi saqqummertumi. tassani quppernerit 60-iugamik.
-Isiginnaagassiamik piviusumik sammisaqarneq (1,40) (Isiginnaagassiamik misissueqqissaarut atorlugu)
3.S GL: Gruppe aflevering
Allatta ! 2040 NAPA & Milik publishing 2015 ->Dokumenter mappe:”Allatta 2040 NAPA & Milik publishing 2015”
Ataatsimik toqqaassaasi Allatanik misissueqqissaarut atorlugu - naatsukulliaq misissoqqissaassavarsi taavalu Allatta 2040-miik allamik naatsukullaliamit sanilliullugu.
|
Indhold
|
Kernestof:
Skriftligt arbejde:
Titel |
Afleveringsdato |
3.O-1.værk/Nam.toqq.sulia. 3.S-Allatta!
|
06-03-2025
|
1.Værk+ Allatta!- Feedback
|
22-04-2025
|
|
Omfang
|
Estimeret:
12,00 moduler
Dækker over:
12 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
45
|
1930-1949: Siumut isiginialerup nalaa
Uteqqiineq/repetition
Siunertaq:
2.1930-1949: Siumut isiginialerup nalaa:
Tassani qitiussaaq takisuuliaq atuarneq atuartut taamanikkut pissutsit ilisimasaqarfigilernissaat atuarnerani, kapitalikkaarlugit suliarinerini immikkullugu misissueqqissaarnerminni isumasiuillutik suliaqarnerminnik.
Nykritik:
Atuagaq kisiat qitiutillugu misissorneqassaaq: Allattoq immini soqutiginaateqanngilaq, taamaammallu allatap misissoqqissaarnissaa qitiuvoq. Misissueqqissaarnermi ilaatigut allariaatsit, oqaaseqatigiilioriaatsit, oqaluttuartup inissisimaffia, avatangiisit, pisut aamma sammisaq isiginiarneqassappput.
Pingaarnertut suleriutsit:
Ataatsikkut paasissutissat assersuutit nipituumik atuarlugit, kingorna suleqatigiillusi suliassat suliaralugit kingornalu klassimut saqqummiillugit.
Immikkut aamma suliassaqassaaq atuakkap tamaat atuarnerani maluginiagassat tassani takisuuliaq tamaat misissueqqissaarlugu.
Opgavelu isumasiunertalik tunniussassatut tunniunneqarumaarpoq immikkut nalilersorneqarumaartoq.
Najoqqutarineqartut atuagassat sammisassagut:
-Ukiut 300-nngornerat Augo Lynge (1931) q.1-88.
-Augo Lynge ilisaritillugu Christian Berthelsen Kalaallit atuakkiaat 1900 tikillugu (q.103-109)
-Eva Møller Thomassen Kalaallit atuakkiiat 24-it (q.10-15)
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
12,00 moduler
Dækker over:
14 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
46
|
1981-1990: Inuttut atukkat isiginiarneqalerneri
Uteqqiineq/Repetition
Siunertaq:
1981-1990: Inuttut atukkat isiginiarneqalerneri.
Inuttut atukkat saqqummiussorneri, tassani qitiussaaq takisuuliaq atuarneq atuartut taamanikkut pissutsit ilisimasaqarfigilernissaat atuarnerani, kapitalikkaarlugit suliarinerini immikkullugu misissueqqissaarnerminni isumasiuillutik suliaqarnerminnik.
Nykritik:
Atuagaq kisiat qitiutillugu misissorneqassaaq: Allattoq immini soqutiginaateqanngilaq, taamaammallu allatap misissoqqissaarnissaa qitiuvoq. Misissueqqissaarnermi ilaatigut allariaatsit, oqaaseqatigiilioriaatsit, oqaluttuartup inissisimaffia, avatangiisit, pisut aamma sammisaq isiginiarneqassappput.
Biografiskimik:
Atuakkiortup inuunera atuakkiaalu ataatsimoortillugit. Atuakkiap pinngornera atuakkiortup inuunera oqaluttuassartaanut sanilliullugu taannami sunniuteqartarmat.
Pingaarnertut suleriutsit:
Ataatsikkut paasissutissat assersuutit nipituumik atuarlugit, kingorna suleqatigiillusi suliassat suliaralugit kingornalu klassimut saqqummiillugit.
Immikkut aamma suliassaqassaaq atuakkap tamaat atuarnerani maluginiagassat tassani takisuuliaq tamaat misissueqqissaarlugu.
Opgavelu isumasiunertalik tunniussassatut tunniunneqarumaarpoq immikkut nalilersorneqarumaartoq.
Najoqqutarineqartut atuagassat sammisassagut:
-Bussimi naapinneq Mâliâraq Vebæk (1981) q.143.
-Mâliâraq Vebækilisaritillugu Christian Berthelsen Kalaallit atuakkiaat 1900 tikillugu (q.243-247)
-Eva Møller Thomassen Kalaallit atuakkiiat 24-it (q.59-61)
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
10,00 moduler
Dækker over:
10 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
47
|
Påskeferia
Påskeferia
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
0,00 moduler
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
48
|
1991-2009: Uanga – inuttut ataasiakkaatut misigiss
Uteqqiineq/Repetition
Naatsukullaliat marluk
Siunertaq:
1991-2009: Uanga – inuttut ataasiakkaatut misigissutsit saqqummiussorneri – nassuerutiginninnerit:
Tassani qitiussaaq Uanga-inuttut ataasiakkaatut misigissutsit qanoq saqqummiussorneri-nassuerutiginninnerit takisuuliami atuarnermi misissornissaat.Taamaalillutik atuartut taamanikkut pissutsit ilisimasaqarfigilernissaat atuarnerani, kapitalikkaarlugit suliarinerini immikkullugu misissueqqissaarnerminni isumasiuillutik suliaqarnerminnik.
Nykritik:
Atuagaq kisiat qitiutillugu misissorneqassaaq: Allattoq immini soqutiginaateqanngilaq, taamaammallu allatap misissoqqissaarnissaa qitiuvoq. Misissueqqissaarnermi ilaatigut allariaatsit, oqaaseqatigiilioriaatsit, oqaluttuartup inissisimaffia, avatangiisit, pisut aamma sammisaq isiginiarneqassappput.
Pingaarnertut suleriutsit:
Ataatsikkut paasissutissat assersuutit nipituumik atuarlugit, kingorna suleqatigiillusi suliassat suliaralugit kingornalu klassimut saqqummiillugit.
Immikkut aamma suliassaqassaaq atuakkap tamaat atuarnerani maluginiagassat tassani naatsukulliat immikkut suleqatigiilluni tamaat misissueqqissaarlugu.
Opgavelu isumasiunertalik tunniussassatut tunniunneqarumaarpoq immikkut nalilersorneqarumaartoq.
Najoqqutarineqartut atuagassat sammisassagut:
-Jónina Leósdóttrip ilisaritillugu, Seqinnersumi apisoq (q.?)
-Asavaanga asanngilaanga Jónina Leósdóttrip q. 36-48 (2010)
-Asanninnermik tunigiuk q.31-80 Anda Poulsen (1990)
-Anda Poulsen ilisaritillugu, Seqinnersumi apisoq, atuakkap tunuani (q.1)
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
8,00 moduler
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
49
|
Oqaluttariarsornermut sungiusarneq
power point saqqummiutissara taava oqaluttariarsornermut misilitsissut sungiusaatigalugu
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
4,00 moduler
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
50
|
Uteqqiineq
Siunertaq: Uteqqiineq
Kalaallisut 3.OS GL uannut qanoq iginerlugu Spørgeskemakkut anonymimik immersorlugu.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
2,00 moduler
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
51
|
Forløb#6
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
52
|
Allanneq
Allanneq
Ataugaq: Kalaallisut aamma Dansk i grønlnad 1
-4. ALLANNEQ qup. 94
Suliassaq qup. 96 atuartistsinermi
-> suleqatiilluni suliassaq Elevfeedback-mut tunnullugu saqqummiuluug
Suliassaq 1 qup. 101
-> Opgavetut tunniussassaq ;Suleqatgiilluni suliassaq
Suliassaq 2 +Suliassaq 3 + Suliassaq 4 qup.102
-> Opgavetut tunniussassaq : Nammineq suliaralugu
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
12,00 moduler
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
53
|
Forløb#11
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
54
|
Forløb#12
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
55
|
Forløb#17
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
56
|
Allalluni imminut ilisaritinneq
Individuel arbejde suliarineqassaaq, kalaallisut allassaasi qupperneq ataaseq affarlu.
Dette er opgave aflevering, og jeg giver individuel karakter
Opgaven skal afleveres næste uge
Inuttut imminnut ilisarillutik allassapput, kinaavunga? suut pingaartippakka? soqutigisaraakka suuppat? suna inuuninni angorusuppara?
Tulliani tunniunneqassaaq.
/Karline
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
57
|
Forløb#32
Atuagaq: Naalliutsitaanerup pissaanerani naavarput.
Allamoorutit qassiuppat?
Oqaaseqatigiit assersuutit skærmimut allanneqarput taakku iluini allamoorutit qassiuneri nassaariniaqattaarpaat.
Oqaloqatigiinnermi paatsooqatigiissanngikkutta allamoorutip pingaaruteqarnera erseqqissaavigaara, soorlu oqarutta:
"Nakorsaq tunniuppaa" taama oqarutta tunniunneqartoq nakorsaarpaluppoq. Allamooruserukkuli oqarlunga: "Nakorsap tunniuppaa" taava nakorsaq tunniussisoorpaluppoq.
Oqarumalu: "Nakorsaq iisartagaq tunniuppaa" taama oqaruma taava nakorsaq iisartagaavoq tunniunneqartuullunilu.
Oqarumali: Nakorsap iisartagaq tunniuppaa, tassani nakorsaq tunniussisuuvoq.
Oqaaseqatigiinni allamoorutit arlaqarsinnaapput, assersuut:
"Paninnguup qimmiata anuata pituutaa" tassani allamoorutit pingasuupput, Paninnguaq pineqanngilaq, qimmia pineqanngilaq anua pineqanngilaq pituutaali pineqarpoq.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
58
|
Forløb#36
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
59
|
Forløb#41
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
60
|
Oqaluttariarsornermut sungiusarneq Forløb#49
Oqaluttariarsornermi misilitsinneq
Soraarummeerneq minutsinik 30-it missaaniittunik soraarummeertumut ataatsimut
sivisussuseqassaaq, minutsit 60-it piareersartoqassalluni.
Suliassiissutit soraarummeerutaasussat soraarummeersitsisumit toqqartorneqassapput,
ilikkagassatullu anguniakkat pingaarnertut pisassat ilassutitullu pisassat sapinngisamik
imarissallugit. Suliakkiusiat agguataarneri atuakkialerinermut, oqaasilerinermut
tusagassiuutilerinermullu tunngasut 2:1:1 naleqqersussavaat. Apeqqusiaq ataaseq
amerlanerpaamik pingasoriarluni atuaqatigiikkuutaani atorneqarsinnaavoq.
Suliakkiut atuartitsinermi ingerlassimasamit atuakkialerinermit, oqaasilerinermit
tusagassiuutilerinermilluunniit imaqassaaq, aammali arlaannik tapertalerneqarsinnaalluni.
Suliakkiut naqitamik ataatsimik arlariinnilluunniit aallaaveqassaaq, kiisalu soraarummeertup
qanoq suleriuseqarnissaanik ilitsersuussinernik imaqassalluni. Naqitat annerpaamik arfineqpingasunik
qupperneqassapput 2400 naqinnerit akunnerilu ilanngullugit, imaluunniit
najoqqutaq annerpaamik minutsini aqqaneq-marlunnisut takitigisoq. Najoqqutat pereersimasat
pisimanngisallu najoqqutarineqarsinnaapput; najoqqutarli ataaseq pinngitsoorani
pisimanngisaassaaq. Suliassaq najoqqutamit pisimanngisamit aallaaveqassaaq.
Soraarummeertoq minutsini arfineq-pingasut qulillu akornanni sivisutigisumik oqalulluni
saqqummiissaaq. Soraarummeernerlu ingerlaqqissaaq suliakkiut makissimasaq
oqaloqatigiissutigalugu.
Atuakkialerineq, Tusagassiutilerineq, oqaasilerinerlu ingerlanneqassapput sungiusarnermi.
Atuagaq: Kalaallisut aamma Dansk i Grønland 1.
Oqaasilerineq: Taggisit, Kinaassusersiutit, Oqaluutit, Uiguutit qanoq sammisamut tutsinneqarsinnaappat?
Teori: Logos, Pathos, Etos
Qulequttat tallimat/ De 5 elementer.
Qamannga sammivik, Oqaluttuartutut pissutsit, oqaluttuartoq naligiinnittoq, oqaluttuartoq tamanik ilisimannittoq, innuttaasukkut oqaluttuartoq,
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
20,00 moduler
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
61
|
Forløb#59
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
{
"S": "/lectio/354/stamdata/stamdata_edit_student.aspx?id=666\u0026prevurl=studieplan%2fuvb_hold_off.aspx%3fholdid%3d50360605474",
"T": "/lectio/354/stamdata/stamdata_edit_teacher.aspx?teacherid=666\u0026prevurl=studieplan%2fuvb_hold_off.aspx%3fholdid%3d50360605474",
"H": "/lectio/354/stamdata/stamdata_edit_hold.aspx?id=666\u0026prevurl=studieplan%2fuvb_hold_off.aspx%3fholdid%3d50360605474"
}