Undervisningsbeskrivelse
Stamoplysninger til brug ved prøver til gymnasiale uddannelser
Termin(er)
|
2022/23 - 2024/25
|
Institution
|
GUX Nuuk
|
Fag og niveau
|
Grønlandsk A
|
Lærer(e)
|
Aviaq Tina Steenholdt Holm, Monica Thorin, Niviaq Holm, Pipaluk Kristensen, Sikkersoq Olsen
|
Hold
|
2022 GL/T (1T GL, 2T GL, 3T GL)
|
Oversigt over gennemførte undervisningsforløb
Beskrivelse af de enkelte undervisningsforløb (1 skema for hvert forløb)
Titel
1
|
Misissuinermi periutsit
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
16,00 moduler
Dækker over:
16 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
2
|
Qullissat
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
15,00 moduler
Dækker over:
14 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
3
|
Qiiaammisaarnartut
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
10,00 moduler
Dækker over:
10 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
4
|
Atuakkamik sammisaqarneq
Oqaaseqqqortusisarneq
Ajoqinik isornartorsiuineq
rollefordeling
Paalup nuliarsarnera
Nyfortolkning
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
22,00 moduler
Dækker over:
22 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
5
|
Ussassaaruserineq
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
8,00 moduler
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
6
|
Misissuineq - oqaatsit
Zombie
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
8,00 moduler
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
7
|
Pinerluttulerineq
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
4,00 moduler
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
8
|
Misissuineq - sannaa
Berettermodel
Aktanmodel
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
8,00 moduler
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
9
|
Intro - aallartisarneq
Aallartisarnermi:
-imminut ilisariartorneq
-kalaallisut maleruagasssat qulit
-akisussaaffik
-kalaallisut anguniagassat
-oqaluttualerineq, oqaluttuatoqqat
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
10,00 moduler
Dækker over:
10 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
10
|
Oqaluttuatoqqat (værk 1)
Oqaluttuatoqqanik atuarneq aamma misissueqqissaarneq.
Oqaluttuatoqqat suussisiinik paasinninneq.
Atuagassat:
Kalaallit atuakkiaat 1990 ilanngullugu, Christian Berthelsen, Atuakkiorfik
"Siliutsinnit kingornussavut" aamma apeqqutit akisassat
Navaranaaq allallu, Mâliâraq Vebæk, Atuakkiorfik
"Oqaluttuatoqqani oqalualaanilu arnat inuttaasut"
-Sassuma Arnaa
-Seqineq Maliina
H.C. Andersen ukiut 200 år, Ilinniusiorfik 2004
"Pissiariit" aamma apeqqutit
Oqaluttuat H.J. Rinkip katersuat, Atuakkiorfik 1996
Oqalualaartussaqaraluarnerpoq...
"Manguaraq"
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
22,00 moduler
Dækker over:
12 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
11
|
Værk 2: Zombiet Nunaat
Atuagaq: Zombiet Nunaat
Atuakkamik atuarneq aamma misissueqqissaarneq, atuagaq ataatsimut aamma kisimiilluni atuarneqartassaaq.
Suliassat suliarineqartassapput, aammalu eqimattani kisimiillunilu saqqummiisoqartassaaq.
Atuakkap samminerani eqqartorneqartassapput sammisat, oqallinneq, ullutsinnut apeqqusiineq.
Atuartut sammisap siunertaannik takunnissinnaalissapput, inuiaqatigiinni pissutsit assigiinngitsut ilisimasaqarfigilissavaat, aammalu apeqqusiisinnaalissapput.
Atuagaq Zombiet Nunaat, Sørine Steenholdtimit allanneqarsimasoq atuakkanut/filminut allanut sanilliunneqassaaq.
Atuakkap atuarnerani oqaluttuartaatsit sammivii, naliliineq aamma misissueqqissaarneq ingerlanneqassaaq.
Piviusulersaarusiaq Tsumu isiginnaarneqarumaarpoq, realisme aallaavigineqarluni sanilliunneqassalluni.
Jessie Kleemannip saqqummersitaa sanilliunneqassaaq.
|
Indhold
|
Kernestof:
Skriftligt arbejde:
Titel |
Afleveringsdato |
Zombiet Nunaat suliassaq 1
|
08-09-2023
|
|
Omfang
|
Estimeret:
14,00 moduler
Dækker over:
12 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
12
|
Tunngavilersuilluni saaffiginneriaatsit
Siunertaq:
Tunngavilersuillu saaffiginneriaatsit ilisimaarilernissaat, inuiaqatigiit nutaaliaasumi attaveqatigiinnerit assigiinngitsuupput.
Attaveqatiginnittariaaseq, attaveqartariaaseq sammissavarput, aammalu kulturikkut inuusuttut ersersinniagaat sammissallutigit.
Uani inissinneqassapput attaveqariaatsit ukuusut:
-etos
-patos
-logos
Attaveqariaatsit taakkua assigiinngitsut misissorneqassapput, aammalu assersuutaasinnaasunik ullutsinni inuusuttut kulturitsinnut takutikkumasaat sammissallutigit.
Isiginnaangassiat assigiinngitsut isiginnaartassavagut, taakkunani oqalugiutigineqartut misissortassavasi.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
14,00 moduler
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
13
|
Atuakkialerineq - Sinnattugaq 1914 Mathias Storch
2.2.4 Piffissalersuilluni atuarneq
Ilikkagassatut pilersaarummi ukioq 2000 sioqqullugu saqqummersunik atuarsimanissaq piumasaqaataavoq. Piffissalersuilluni atuarneq paasineqassaaq piffissani aalajangersimasuni atuakkiat, eqqumiitsuliat allallu kulturimut attuumassutillit anersaamik aalajangersimasumik ilisarnaatillit. Tamatumanilu saqqummersartut assigiikannersunik oqariartuuteqarlutilluunniit sammisallit pineqarput, piffissami saqqummerfimminni naalakkersuinikkut, inuttut, aningaasarsiornikkulluunniit pissutsinit sunnerneqarsimasut.
Piffissalersuilluni atuartitsinermi pingaarpoq saqqummersartut - atuakkiaappata, pisimasuiuppata allatulluunniit saqqummersitat sapinngisamik siammasittumik takutinnissaat. Tassanissaaq pingaartuusinnaavoq nunanit allanit qanoq sunnigaatigisimaneq misissussallugu (nunani allanni susoqarpa?).
Makku piffissalersuilluni atuartitsinermi sammitinneqarsinnaapput:
Inuiaassutsimut asanninneq /Nationalromantik
atuakkamik tigussiffik:" Kalaallisut aamma Dansk ti Grønland 2
1861-1905: Naqitanik namminersuuteqalernerup nalaa (Fortællingen som redskab)
Kalaallit Nunaat Danmarkimit isigalugu qup 97, 99-100
Grønland set fra Danmark side 101,103,104, 105,125,126-131
Henrik Lund: ”Ilaanni unnulermat” (1874-1948)qup./side 131-132
Frederik Nielsen: ”Panna qilassuaq allaaqqivissoq”(1905-1991)qup./ side 137-138
1905-1930: Inuiattut eqeernerup nalaa (vækkelse)
Mathias Storch: "Sinnattugaq" 1914
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
24,00 moduler
Dækker over:
30 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
14
|
Allaaserinninneq - Sinnattugaq
Allaaserinninneq
Sinnattugaq atualinnginnerani - Isumaliutersuutit assigiinngitsut samminikuusavut tunngavigalugit allaaserinninneq pissaaq.
Studieprojektitut ilusilimmik tunniussineq.
Tunniunneqartoq allaaserisaq karakteritaqassaaq aammalu karakteri 2.standpiunkitimut ikiuutaassalluni.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
4,00 moduler
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
15
|
Oqaasilerineq - Oqaatsinik sammisaqarta
Oqaasilerineq ingerlatissuarput
Atuagaq: Oqaatsinik sammisaqarta
1.Kalaallisut atuartitsineq ilisimatusarnernit tunngaveqarpoq, ilaatigut oqaasilerinermik, atuakkialerinermik tusagassiuutilerinermillu ilisimatusarluni paasisanit ineriartortuartunillu tunngaveqarluni. Imaapporlu atuartitsinermi - atuakkialerinermi, oqaasilerinermi tusagassiuutilerinermilu periutsit atorneqassasut. (Ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfik, 2019, q.4)
2.Allagaatilerinikkut oqaasilerinikkullu ilikkagassat saniatigut kalaallisut atuartitsinermi siunertat sammineranni ilinniartut ulluinnarni inuunerat qaangiinnarneqarsinnaanngilaq. Ilinniartut aallaaviginerisigut imminut, allanik, avataangiisinullu ilisimaarinnilernissaat anguniarneqassaaq.
Atuartup atuakkialerinerinikkut, tusagassiuutilerinikkut oqaasilerinikkullu nunatsinni pissutsinik ilisimaarinninnini isummersorsinnaaninilu inerisasassavai, nammineq kulturerisap ilisimaarilluarneratigut kulturinittaaq allanik naleqqersuiffeqarluarnerunissaq ammaanneqassaaq. (Ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfik, 2019, q.6)
3. Atuartut naqitanik allat suliaannik namminnerlu suliaminnik suliaqarnikkut oqaasilerinikkut oqaatiginneriaatsikkut tunngaviusumik taaguutit, soorlu oqaatsit immikkoortiterneri, oqaaseqatigiinni atuuffiit, assiliannguinerit naqitanik isumasiuisinnaanissaq anguniarlugu suliaqartinneqartassapput. Ukiumi siullermi atuartut meeqqat atuarfiannit ilisimariigaat atorlugit ingerlanneqarsinnaapput. (Ilinniartitaanermut naalakkersuisoqarfik, 2019, q.7)
4.3. It: Atuartitsinermi It-p ilaatinnissaa makkunani pingaaruteqarpoq: a) allannermik ilinniartitsinermi aamma oqaluttariarsorluni saqqummiinermi kiisalu b) paasissutissanik ujartuinermi. Atuartut naqitalerinermi allaaserinninnermilu qarasaasiatigut sammisanut atuuffigisinnaasaannullu misissueqqissaarsinnaanermik isornartorsiuisinnaanermik, akisussaassuseqarnermik isumaliutiginnissinnaassuseqarnermillu ilinniassapput. Allaaserinninnermi oqaluttariarsornermilu suliaqarnermi sulianik paasinarsaasinnaanermut, ilaatigullu pinngorartitsilluni nutaaliorlunilu inerniliisinnaanermut atatillugu atuartut It atorsinnaalissavaat. Atuartut qarasaasianik atuisarnertik ineriartortillugulu isumaliutigisinnaalissavaat inuiaqatigiinnilu nutaaliaasuni, tamat oqartussaaqataaffianni, nunarsuarmioqataaffiusumi innuttaaqataasutut namminneerlutik paasisassarsiorlutillu iliuuseqarsinnaanngussapput. Qarasaasiatigoortunik qaammaassaqarneq tamanik ilisimasassaqaleriartornermut ilinniaqqinnissamullu piareersarnermut ilaassaaq, aammalu pilersitsinermut paasinninnermullu ilaassalluni.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
14,00 moduler
Dækker over:
14 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
17
|
Tusagassiuutilerineq
Tusagassiuutilerinermi pingaarnertut sammineqassapput 'tusagassiuutilerinermi naatsorsuutit tallimat' aamma 'tusagassiuutilerinermi pingasunik teqeqqulik'.
Allaatigisanik nittartakkakkut ilinniartut namminneq nassaaminnik misissueqqissaarneq ilinniassavaat, tassanilu aamma samminikuusaminnit 'saaffiginneriaatsit' (appelformer) ilanngutissallugit.
Tusagassiuutilerineq naggaserlugu qulequtaq: 'quiassuaatiginninneq' pissavarput.
Quiassuaatiginninnermi sammineqartut ilaatigut politikkikkut inuiaqatigiinnilu qanoq kissaateqarnermik (allannguerusunnermik) aammalu oqallissaarinernik imaqartunik sammisaqassaagut.
Tassani pingaarnertut aallakaatitassiat aliikkutassiaanerusut KNR-ip aallakaatitassiai "Labrador Kangian" sammineqassapput. Ilinniartut sammisanik erseqqissaasinnaanissaat, sammisamillu qullaassisinnaanissaat apeqqusersuisinnaanissaallu pingaarnertut anguniarneqarpoq.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
14 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
18
|
Homo Sapienne
Inuusuttut atuakkiat suiaassutsimik ujartuineq tunngavigalugu, uani atuartitsinermi atuagaq "Homo sapienne" (2014) sammineqassaaq. Nunarsuarmiooqataaneruleriartuinnarnitsinni atuakkiat saqqummersartut nutaanerusut piffissami 1990-2014 tunngasut sammissavagut. Tassanittaarlu aamma piffissamut naleqqiussisinnaaneq pingaartillugu sammisat iserfigineqassapput.
Atuakkami inuit ataasiakkaat misigissusaat, inuusuttullu suiaassutsimik ujartuineranni suut ajornartorsiutit aammalu imminut ilisimaarinerulernermut tunngasut uani sammineqassapput.
Ilinniartut gruppekkaarnerminni ilaatigut Judith Butler-ip performance teoriiat atorpaat, tassani suiaassutsimik ersersitsineq qanoq iliuuseqarnermit aallaaveqartut isummersorfigineqarlutik.
Ilanngulluguttaaq atuakkiortoq Niviaq Korneliussen immikkut aallakaatitassiami ilisaritinneqarnera sammineqarpoq, ilaatigut inuttap suiaaqatiminoortuunera ersarissumik sammineqarluni. Atuakkamilu sammisamut pingaarnermut suiaaqatiminoortarnermut sanilliunneqarluni.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
12 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
19
|
Arnarulunnguaq
Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanerani immikkuullarissumik pisoqarpoq. Nuummi nuutoqqami eqqaassutissamik Arnarulunnguamut tunngasumik nappaanersiortoqarpoq. Tassungalu atatillugu atuakkiaq nutaaq saqqummersoq "Arnarulunnguaq" (2024) Pauline Knudsenimit atuakkiarineqarpoq.
Tassungalu atatillugu aallakaatitassiaq "Illeq" arnarulunnguup atuakkiortua pulaartorineqarnera isiginnaarlugu.
Atuartitsinermi pingaartinneqarpoq Kalaallit Nunaanni pisut immikkuullarissut oqaluttuarisaanermi pisut sammineqarnissaat.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
20
|
Aalassassimaarnerup nalaa 1964-1980
Aalassassimaarnerup nalaa (1964-1980).
Piffissalersuilluni atuartitsinermi aallarniutigalugu isiginnaagassiaq "Sumé: mumisitsinerup nipaa" (2014) isiginnaarneqarpoq. Tassanilu piffissami pisut inuit ataasiakkaat misigisanik oqaluttuarnerisigut pisut ilisimaarineqalernissaat siunertaavoq. Pissutsit nunasiaataanerup kinguneranik erloqinartut, ilaatigut qallunaanngorsagaanerup kinguneri, kulturikkut kalaaliussutsip erseqqissarneqarnera, aammalu kalaallit namminneq inuunerminnik oqartussaaffeqalerusunnerat maluginiagassatut tunaartarineqarpoq.
Kingornalu taallianik misissueqqissaarnermi ilaatigut nipilersortartut politikkikkut inuuniarnikkullu allanngortikkusutaannik qanoq oqariartuuteqarnersut erseqqissarneqarput, tassuunalu oqaatsit sunniiniutit ilaatigut immikkut eqqumaffigineqarlutik. Kalaaliussutsip uterteqqinnissaanut kissaateqarneq aammalu siunissami namminersulivinnissamik kissaateqarneq arlalitsigut ersersinneqartoq misissoqqissaarneqarpoq.
Teoriimullu nunasiaataajunnaarsariartornerup qanoq aqqutissaqarneranik Frantz Fanonip atuakkiaanit "Det forsømte her på jorden" (1968) fanons tre faser tunngavigalugit inissiinermik misissuillutik.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
18 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
21
|
Nalusuunerup taarnerani (1965)
Ukiut atuarfiusut pingasut iluanni atuakkanik iluittunik pingasunik atuartut atuarsimasussaapput, taassumalu saniatigut atuagaq ataaseq nammineq toqqagaq atuarneqartussaalluni.
Taamaattumik una oqaluttualiaq "Nalusuunerup taarnerani" (1965) aalassassimaarnerup nalaa 1964-1975 (80) pereerneranit piffissamut tassunga pineqartumut tulluartillugu ilaliunneqarpoq.
Atuakkialerinermii ilikkagassatut pingaarnertut sammineqartussat ataaniittut ilinniartup ilikkagaqarfigalugillu paasisaqarfigissavai:
- Oqaluttualiami oqaatsit sunniiniutit: assiliartalersuutit, inuttut pissusiliinerit, ilisarnaatillu tunngavigalugit misissueqqissaarneq, ilaatigut oqaaseqatigiinni immikkut maluginiagassatut mianersoqqussutit erseqqissarneqassallutik.
- Qasapip/kalaallillu qallunaatsiaanut qanoq isiginninnerat ersersinneqassaaq
- atuakkap sannaa misissoqqissaarneqassaaq, ilaatigut aamma berettermodel iserfigineqassalluni.
- Teoriimik ilanngussinermi Frantz Fanonip nunasiaataajunnaarsarnerup periodii tunngavigalugit "Fanons tre faser" iserfigineqassaaq, atuagarlu tassunga attuumassuserneqassalluni.
- Naggataatigut atuartitsinermi Aalassassimaarnerup nalaanut naleqqiussinermik naggaserneqassalluni
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
16 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
22
|
Attaveqatigiinneq: Oqalugiaatit
Attaveqatigiinnermi periutsit sammilaassavagut, tassungalu tunngatillugu oqalugiaatinik misissueqqissaarneq sammineqassalluni.
- Tunngavilersuineq: oqaaserisaq, tunngavik, patsik
- Oqalugiaatit suussusaat
- Oqalugiaasiornermi najoqqutarineqartartut tallimat
- Toulmins argumentationsmodel
- Saaffiginneriaatsit
Attaveqatigiinnermut tunngatillugu ukiortaami Kunngip Frederiup aamma Naalakkersuisup siulittaasuata oqalugiaataat pingaarnertut tunngavigineqassapput.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
8,00 moduler
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
23
|
Studieprojekt skriveuge
Studieprojekt skriveuge
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
24
|
Qiiaammisaarnartulersaarneq
Ilinniartup ilisimalissavai qiaammisaarnartulersaarnermi teoriit: "Monstrologi" tunngavigalugu misissueqqissaarsinnaaneq, begrebit "horror" mamma "terror" iserfigineqarput, saniatigullu oqaluttuap pissanganarsiartornerani aamma 'mianersoqqussutit' sammineqarlutik.
Ersinartulersaarutinik sammisaqarnermi aallakaatitassiaq "Illeq" isiginnaarneqarpoq, tassani oqaluttuarnermi ussersornerit oqaatsinillu sunniiniutinik aammalu ersinartup pissanganarsaarineranut tunngasunik maluginiangaqarlutik ataatsimut oqallinnikkut misissoqqissaarneqarluni.
Atuakkianit pingasuusunit naatsukullaliamik nammineq toqqaanikkut saqqummiineq ingerlanneqassaaq, ilaatigut oqaluttuap sannaanik, oqaatsinik sunniiniutinik atuinermik aammalu ersinartut qanoq ersersinneqarneranik erseqqissaallutik saqqummiissallutik.
Teoriit: "Monstrologi: Frygtens manifestationer" (2013) af Jørgen Riber Christensen&Steen Leder Christiansen
"I lyst og død. Fra frankenstein til splatterfilm" (1993) af Sigmund Freud.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
10 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
25
|
PKK ude at rejse
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
26
|
Oqaluttuatoqqat
Siulitsinnit kingornussavut oqaluttuaqattaannermik ileqqoq ilinniartut ilisimasaqarfigilissavaat. Kinguaariinni oqaluttuatoqqanik ingerlatitseqqiisarnerup ilisarnaatai, aamma suussusaat immikkoortissinnaalissavaat.
Taamatuttaaq misissueqqissaariaatsit oqaluttuap sannaanut attuumassutillit iserfigineqassapput. Oqaluttuatoqqat versionit assigiinngissusaat immikkoortissinnaalernissaat uani pingaaruteqarpoq.
Oqaluttuartumillu isiginnaagassiamik isiginnaarneq naggasiutigineqassaaq tassani oqaluttuartup oqaatsinik atuinera, aammalu oqaluttuami subjektiv/objektiv sorleq atorneraa misissoqqissaarneqassalluni.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
20 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
27
|
Inuiattut eqeernerup nalaa 1905-1930
Feltarbejde:
Piffissalersuilluni atuartitsinermi piffissaq: 1900-1930 missaa sammilaassavarput. Tassanni kalaallit eqeeriartulernerannik qanoq inuiaassutsiminnik asanninnerat taallatigut qanoq ersersinneqarnersoq sammissallutigu.
Ataaniipput taallianik misissueqqissaarut, taalliat suussusaat.
Pingaarnertullut sammisassarput: National romantik/inuiaassutsimut asanninneq
Oqaluttuarisaanermut tunngatillugu qupp. 64-70 + taalliortoq toqqagaq taamaallaat atuarneqassapput.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
6 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
28
|
PKK Almendidaktik
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
29
|
Oqaasilerineq - sociolingvistik
Inuiaqatigiinni oqaloriaatsit pillugit nutaanik ilisimasassanik atuartitsineq ingerlanneqassaaq. Qallunaatut taaguuteqarpoq: sociolingvistik. Tassani inuit ataasiakkaat eqimattani assigiinngitsuni oqaloriaasaat misissuiffigineqassapput. Aammattaaq misissuinermi tunaartarineqassallutik "formel tale", "uformel tale" taavalu "kodeskiftning".
Atuartitsinermi isiginnaagassiat aammalu nutaarsiassaniit oqalugiaatit takuneqassapput, saniatigullu grafiti illoqarfimmiittut qanoq oqariartuuteqarnersut misissuiffigineqassallutik.
Reference:
Labov, William:
- 2009: "The Social Stratification of English in New York City". 2.udgave. Cambridge University Press, USA.
Foucalt, Michel:
"Strukturalisme"
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
4 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
31
|
Ikaarsaalernerup nalaa 1950-1964
Atuakkialerinermi piffissaq pineqartoq 1950-1964 ikaarsaalernerup nalaanik taaguuteqarpoq. Kalaallit Nunaanni piffissami tassani pissutsit annertuumik allannguuteqarput; aningaasaqarnikkut, politikkikkut aamma inuiaqatigiinni pissutsit.
1953-imi tunngaviusumik inatsit allanngortinneqarpoq, taannalu isumaqarpoq Kalaallit Nunaat nunasiaataajunnaartoq, taamaattumillu naalagaaffeqatigiinni inatsisitigut atugassarititaasut naligiiinnerulerput.
Pissutsillu allannguuteqarnerat ilaatigut qallunaanngorsagaanermik (G-50-60) imaqarput, nunaqarfiit matoorarneqarput, atuarfeqarfinnik aamma napparsimaveqarfinnik sanaartortoqarpoq.
Matumanilu ilinniartup ilinniassavaa atuakkiani piffissami taaneqartumi pissutsit allanngulerfiat qanoq ersersinneqarnersoq misissoqqissaarsinnaassallugu. Aammattaarlu piffissamut naleqqiussisinnaaneq isiginiarneqassaaq.
Atuagarlu "Kulunnguaq" (1967) Otto Rosingimit atuakkiarineqarsimasoq pingaarnertut sammineqassaaq.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
10 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
{
"S": "/lectio/354/stamdata/stamdata_edit_student.aspx?id=666\u0026prevurl=studieplan%2fuvb_hold_off.aspx%3fholdid%3d50360609485",
"T": "/lectio/354/stamdata/stamdata_edit_teacher.aspx?teacherid=666\u0026prevurl=studieplan%2fuvb_hold_off.aspx%3fholdid%3d50360609485",
"H": "/lectio/354/stamdata/stamdata_edit_hold.aspx?id=666\u0026prevurl=studieplan%2fuvb_hold_off.aspx%3fholdid%3d50360609485"
}