Undervisningsbeskrivelse
Stamoplysninger til brug ved prøver til gymnasiale uddannelser
Termin(er)
|
2020/21 - 2024/25
|
Institution
|
GUX Nuuk
|
Fag og niveau
|
Grønlandsk A
|
Lærer(e)
|
Christine Holm, Pipaluk Lynge, Sikkersoq Olsen, Sofie Hansen
|
Hold
|
2022 GL/O (1O GL, 2O GL, 3O GL)
|
Oversigt over gennemførte undervisningsforløb
Beskrivelse af de enkelte undervisningsforløb (1 skema for hvert forløb)
Titel
1
|
Introforløb
Introforløb -
Læringsmål ukiuni pingasuni angusassat kiisalu 1 GUX-imi angusassagut anguniakkat toraakkat ilisaritillugit.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
4,00 moduler
Dækker over:
6 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
2
|
Ilisarititsineq - Præsentation
Ilisarititsineq - Præsentation
Aallarniutitut ilisaritisineq iserfigissavarput.
Siullertut immitsinnut ilisariniarluta pingaarnertullu GUX-imi anguniagassanut ilaavoq allaaserinninneq ilinniassallugu. Allaaserinninnermilu ilisarititsineq pingaartut ilagaat, inuttanik ilisarititsineq avatagiisinik ilisarititsineq, atuakkiortunik ilisarititsineq. Tamakku iserfigissallugit ilisarititsineq iserfigeqqaassavarput.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
4,00 moduler
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
- Faglige
- Lytte
- Skrive
- Formidling
- Personlige
|
Væsentligste arbejdsformer
|
-
Gruppearbejde
-
Individuelt arbejde
|
Titel
3
|
Oqaluttualianik sammisaqarneq
Oqaluttualianik sammisaqarneq aallartissavarput. Oqaluttualianik sammisaqarnissaq GUX-imi anguniakkanut ilaavoq. Tassani aallarniutitut oqaluttualiani oqaluttuariaatsit atuakkiortullu sunniiniutitut atortagaat sakkuilu pingaarnerit siulliit iserfigissavagut. Siunertaavoq atuakkialerinermi misissueqqissaarnissamut sakkussanik pissarsinissaq oqaluttuallu imarisaannut atuakkiortup atuakkioriaasaanut tappissinissaq.
Atuagaq teoribog-itut atugassarput 1 GUX-itunut tulluartuuvoq "Kalaallisut aamma Dansk i Grønland 1" (2019) Jan Bæk aamma Eva M. Thomassenimik atuakkiaasoq. Taanna sukumiivissumik ingerlannatigu pingaarnersiorlugu ingerlattarumaarparput kiisalu atuakkami suliassartaat sungiusaatitut suliarisassallutigit. Kiisalu naatsukullaliaq "Asavaanga - asanngilaanga" (2010) Jónína Leósdóttirimik allataasoq akunnerani atuarlugulu sakkussat atuakkamiit pisagut atorlugit misissortassavarput.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
20,00 moduler
Dækker over:
16 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
- Faglige
- Lytte
- Læse
- Skrive
- Diskutere
- Formidling
- Almene (tværfaglige)
- Analytiske evner
- Kommunikative færdigheder
- Personlige
- Selvstændighed
- Ansvarlighed
- Sociale
- Samarbejdsevne
- IT
- Tekstbehandling
|
Væsentligste arbejdsformer
|
-
Forelæsninger
-
Gruppearbejde
-
Individuelt arbejde
|
Titel
4
|
Naatsukullaliamik sammisaqarneq
Naatsukullaliamik sammisaqarneq
..
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
20,00 moduler
Dækker over:
34 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
5
|
Tunngavissiuineq
Tunngavissiuineq del 1 - sammisat: tunngaviit patsisillu sammillugit:
Tunngavilersuineq allaaserisamut pingaartuuvoq taamattaaq allaaserisat tunngavii takusinnaanngornissaat.
Argumentaion - Tunngavissiuineq
Tunngavissiuisinnaaneq allatanut, oqaatigisanut, oqariartuutinut GUX-imi angusassatut anguniagassat ilangaat.
Tunngavissiuineq aallartissavarput misissorsinnaanngorumallugit immikkoortillugillu oqaatigisaq (påstand) tunngavik (belæg) & patsit (hjemmel). Taakku ingerlateqqikkumaarpagut taaguutinut Logos, Pathos aamma Ethos.
Ullutsinni (moderne tid) attaveqatigiinneq attaveqaatillu atukkagut initupput. Attaveqariaatsit attaveqarfiit amerlapput. Attaveqariaatsit assigiinngitsullu sunniiniutit iserfigissavagut. Pingaarnertut iserfigissallugu det retoriske pentagram tallimat pingaartunik qitiusunillu taaguutilik: nassiussisoq, oqaatigisaq/oqariartuut, tigusisoq, pisoq aammalu oqaatsinik atuineq. Sunniiniutit sumiippat? Qanorlu atorneqarpat?
Attaveqatigiinneq attaveqaatit oqaatigisallu. Taamaalilluta aamma atuakkialerinermi tunngavilersuineq erseqqinnerusumik iserfigissavarput kiisalu oqaasilerinissamut oqaatsit atorneqartut eqqumaffigisinnaaneri minnerunngitsumillu artikelit nutaarsiassaniit.
Atuagaq grundbog-erisarput atussavarput.
""Kalaallisut aamma Dansk i Grønland" (2012) Bæk, Jan aamma Thomassen, Eva Møller-imit atuakkiaasoq GUX-ertunullu siunnersuussaasoq.
Tunngavilersuinermut tunngatillugu atuarparput atuakkatsinniittoq:
"Kalaallisuulerluni akerliussutsimik takutitsineq" AG, 24 marts 2009, Bæk & Thomassen, 2012, qupp. 78
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
6,00 moduler
Dækker over:
12 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
6
|
Tunngavilersuutit saaffiginneriaatsillu - del 2
Tunngavissiuineq del 1 - sammisat: tunngaviit saaffiginneriaatsillu.
Tunngavilersuineq allaaserisamut pingaartuuvoq taamattaaq allaaserisat tunngavii takusinnaanngornissaat.
Argumentaion - Tunngavissiuineq
Tunngavissiuisinnaaneq allatanut, oqaatigisanut, oqariartuutinut GUX-imi angusassatut anguniagassat ilangaat.
Tunngavissiuineq aallartissavarput misissorsinnaanngorumallugit immikkoortillugillu oqaatigisaq (påstand) tunngavik (belæg) & patsit (hjemmel). Taakku ingerlateqqikkumaarpagut taaguutinut Logos, Pathos aamma Ethos.
Ullutsinni (moderne tid) attaveqatigiinneq attaveqaatillu atukkagut initupput. Attaveqariaatsit attaveqarfiit amerlapput. Attaveqariaatsit assigiinngitsullu sunniiniutit iserfigissavagut. Pingaarnertut iserfigissallugu det retoriske pentagram tallimat pingaartunik qitiusunillu taaguutilik: nassiussisoq, oqaatigisaq/oqariartuut, tigusisoq, pisoq aammalu oqaatsinik atuineq. Sunniiniutit sumiippat? Qanorlu atorneqarpat?
Attaveqatigiinneq attaveqaatit oqaatigisallu. Taamaalilluta aamma atuakkialerinermi tunngavilersuineq erseqqinnerusumik iserfigissavarput kiisalu oqaasilerinissamut oqaatsit atorneqartut eqqumaffigisinnaaneri minnerunngitsumillu artikelit nutaarsiassaniit.
Atuagaq grundbog-erisarput atussavarput.
""Kalaallisut aamma Dansk i Grønland" (2012) Bæk, Jan aamma Thomassen, Eva Møller-imit atuakkiaasoq GUX-ertunullu siunnersuussaasoq.
Sermistiaq.ag-mit tigusat atuakkagut:
- "Ilagiit sinniisaat: Naalagiartitsinermi qilaatip atorneqarnissaa qinnutigineqartassaaq" 3 juli 2022
- "Palasip soraarsitaanissaa suliarineqartoq: Qilaat pissutigalugu soraarsinneqarpunga" 22 juli 2022
- "Palasimut tapersersuilluni akerliussutsimik takutitsineq: Qilaat oqaluffimmi akuerisaasariaqarpoq" 29 august 2022
- "Nunatsinni angerlarsimaffinni pujortartarneq" 17 oktober 2011
Kiisalu 2023-imi naalakkersuisup Múte Bourup Egedep oqalugiaataata ilaa.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
16,00 moduler
Dækker over:
8 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
- Faglige
- Læse
- Skrive
- Diskutere
- Formidling
- Almene (tværfaglige)
- Analytiske evner
- Overskue og strukturere
- Sociale
- Samarbejdsevne
- IT
- Tekstbehandling
|
Væsentligste arbejdsformer
|
-
Forelæsninger
-
Gruppearbejde
-
Individuelt arbejde
|
Titel
7
|
Siumut isiginialernerup nalaa (1930-1949)
Inuiattut eqeeriartunerup nalaa 1930-1949 værkitut sammisaq atuagaq "Ukiut 300-nngornerat" (1931) Augo Lyngep atuakkiaa.
Siumut isiginialernerup nalaa 1930-1849 tassaavoq ukiut siumut isiginialerfiit (fremtidsvisioner), piffissami tassani pisut sammineranni paasiniassavarput Kalaallit Nunaanni qanoq pisoqarnersoq paasisaqarfigissallutigu - oqaluttuarisaaneq atuakkialerinikkut iserfigillatsiassallutigu.
Piffissap pineqartup nalaani atuakkat pingaartut saqqummersut ilaatigut makkuupput:
Taqqissuutit – Augo Lynge
Ikinngutigiit – Pavia Petersen
Ersinngitsup piumasaa – Hans Lynge
allallu
Ukiuni pingasuni værkit (atuakkat) sammisasussaavasi minnerpaamik tallimat. Taamaammat maanna atuassavarput ”Ukiut 300-nngornerat” Augo Lyngep allagaa.
”Ukiut 300-nngornerat” samminerani atuakkialerineq allatalerineq tikissavarput imarisaalu misissoqqissaassallutigu. Oqaluttuarisaanerli kiisalu ukiut siumut isiginialerfiit 1930-imiit 1949 tikillugu sammigatsigu Augo Lyngep isaanit Kalaallit Nunaat qanoq siunissami takorloorneqarnersoq isiginiassallutigu.
Augo Lyngep takorluugai inissilluarniarlugit sammisat iserfigisaasa ilaat oqaluttuarisaanermi pisunut tassa allakkanut sanillersuutissavagut tassani siunertaavoq piffissaliussaq sammisarput itisilernissaa sanillersuunnissaalu. Tassani atuassavagut sekundær teoritut:
- Atuakkap ”Ukiut 300-nngornerat”a siulequtaa – tasssani allassimapput Augo Lyngep politikkikkut angunigai
|
Indhold
|
Kernestof:
-
Siumut isiginialernerup nalaa 1930-49 sammisaqarfigissavarput - atuagaq værkitut atuagassarput"Ukiut 300-nngornerat" (1931) Augo Lyngep atuakkiaa aallarnisassavarput
-
Immikkoortup 1-ip atuarnerani maluginiagassat: atuakkiortup allariaasaa aamma takorluugai kiisalu inuttat qanoq ittuuppat avatangiisillu.
-
Ullumikkut immikkoortup 1-imut apeqqutit akissavagut saqqummiullugillu
-
Atuagassaq: Atuagaq Ukiut 300-nngornerat, immikkoortoq 1, qupperneq 11-22Tulliani naapikkutta apeqqutit saqqummiussassallu sammissavagut
-
Atuagaq Ukiut 300-nngornerat, immikkoortoq 1, qupp. 11-22
-
Siullermik kingullermik suliasi apeqqutit sammissavagut saqqummiisussat saqqummiilaarlutik
-
Ukiut 300-nngonerat apeqqutit sammillutigit saqqummiisoqarluni, kiisalu immikkoortoq 2 atuarlugu, qupp. 22- 34
-
Immikkoortoq 2-mut apeqqutit
-
ILINNIAGASSAQ
-
Ukiut 300-nngornerat - immikkoortoq 3 atuareersimaneqassaaq, apeqqutit akissavagut saqqummiillutalu
-
Ukiut 300-nngornerat immikkoortoq 3 saqqummiussissaagut
-
Ukiut 300-nngornerat
-
Apeqqutit akillutigit aamma saqqummiilluta
-
Immikkoortoq 4-imi kingullermik suliasi saqqummiutissavasi.
-
Immikkoortoq 5, qupp 49-54 atuarlugu, suliakkiissutit suliaralugit
-
Immikkoortoq 5, qupp 49-54 - saqqummiisussat saqqummiissapput
-
Immikkoortoq 6, qupp. 55-64, atuassuarput
-
Immikkoortoq 6, qupp. 55-64, atuarlugu & suliassat suliaralugit
-
Nangillugu
-
Ukiut 300-nngornerat imm. 7 & 8 atuarlugu, qupp. 65-73 - atuareersimassaaq.
-
Siullermik kingullermik sammisagut eqqartorlugitImm. 7 & 8
-
Imm. 9 & 10 - Nalilersuineq
-
Kingullermik imm. 9 sammivarput, oqaluttuaq pinerluttup Jach Stevensip sammivianiit tusarparput. ullumikkut imm. 10 atuarlugulu sammissavarput
-
Immikkoortoq 9, 10-mullu naliliigit: Tillinniat tigusaanerat naliliiffigiuk, uppernarpa? Uppernanngila? Tunngavilersuigit
-
Siullermik kingullermik imm. 9 & 10-mut naliliineq sammisarput tusarfigeqqaalaarsinnallutigu, immikkoortut isikkarnat aallartissavarput.Imm. 11 atuarlutigu suliassallu agguataarlugit kiisalu saqqummiilluta
-
Imm.11, qupp. 81-86
-
Gruppet:
-
Imm. 12 atuarlugu aamma apeqqutit tullianimut naammasseriissapput
|
Omfang
|
Estimeret:
20,00 moduler
Dækker over:
34 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
- Faglige
- Læse
- Skrive
- Diskutere
- Formidling
- Almene (tværfaglige)
- Analytiske evner
- Kommunikative færdigheder
- Sociale
- Samarbejdsevne
- IT
- Tekstbehandling
|
Væsentligste arbejdsformer
|
-
Forelæsninger
-
Gruppearbejde
-
Individuelt arbejde
|
Titel
8
|
Oqaluttuatoqqat
Oqaluttuatoqalerineq.
GUX-imi siunniussanut ilaalluinnartoq oqaluttuatoqqanik sammisaqarneq. Siunertaavoq oqaluttuaatitoqaatitta itinerusumik iserfiginissaat tassami kinguaariinniit kinguaariinnut kingornuttarlugit inuit allattanngikkallarnerasigut ukorpassuarni pijujuarsimapput. Oqaluttuatoqqat maanna katersisimasunit allagaatigaagut tamakkulu allamiut allagaataannit aamma allaanerupput imarisamikkut, oqaluttuariaatsikkut oqariartuutaatigullu. Tamakku itinerusumik iserfigalutigit oqaluttuanik assigiinngitsunik sammisaqarnitsigut tikissavagut.
Atuagassat:
- Rasmussen, Knud: Tulugaq Tuullillu
- Manguaraq
- Tnnerlummik oqaluttuat Jeremiasimit aammalu Jens Kreutzmannimit
Film:
- Youtube: https://www.youtube.com/watch?v=3xhWWdGm8fE
"The Owl and the Raven: An Inuit Legend" Akilinermiut oqaluttuttuaataat
Aktantmodel aamma oqaluttuatoqqanut sammivarput
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
16,00 moduler
Dækker over:
26 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
- Faglige
- Lytte
- Læse
- Skrive
- Diskutere
- Formidling
- Almene (tværfaglige)
- Analytiske evner
- Sociale
- Samarbejdsevne
- IT
- Tekstbehandling
|
Væsentligste arbejdsformer
|
-
Forelæsninger
-
Gruppearbejde
-
Individuelt arbejde
|
Titel
9
|
Taallalerineq
Taallalerineq - Inuiattut eqeeriartulernerup nalaaneersunik (1905-1930)
Siunertaq:
Inuiattut eqeeriartulernerup nalaa sammissavarput (1905-1930), tassani qitiussaaq taallialerineq aamma Kalaallit kulturikkut oqaluttuarisaanerat. Taallialerinikkut inuiattut eqeeriartulernerup nalaaneersut sammissavagut soorlu taallani assilianngortitsinerit ilisarnaatillu.
Oqaatsit imarisamikkut isumaat (semantik) sunniiniutillu sammissavagut.
Piffissami tamatumani taalliortut nuimasut taalliaat sammissavagut soorlu Henrik Lundip taalliai, Jonathan Petersenip taalliai. Inuiattut eqeeriartulernerup nalaani pisut allanut taallanut sanilliutissavagut soorlu danskit taalliaannut kiisalu Kalaallit Nunaanni siumut isiginialernerup nalaaneersunut (1930-1949) kiisalu ullutsinni taalliaaaumut.
Taallanik inuiattut eqeeriartulernerup nalaaleersunik sammisaqarnermi teorinik atuassuugut tamatumani piffissami inuiattut killiffik tarrarsorsinnaajumallugu. Tassani atuassavarput Qallunaat Nunaat Kalaallit Nunaanniit isigalugu kiisalu Romantik aamma National Romantik atuakkamit ”Kalaallisut aamma Dansk i Grønland 2” Jan Bæk & Eva M. Thomassenimit atuakkiaasoq (2013).
Keywords:
Inuiattut eqeeriartulerneq, taallialerineq, sanilliussineq nunatsinni aamma danmarkimi taallanut kiisalu ullutsinni taallat – tassani ersarissaaq inuiattut pingaartitat nikissimaneri takusinnaanngornissaat, romantik, nationalromantik, koloni.
Taallat sammineqartut:
Eqeeriartulernerup nalaaneersut 1905-1930:
Henrik Lund: "Ilaanni unnulermat" 1914, "Nunarput utoqqarsuanngoravit" 1913
Jonathan Petersen: "Nunannguarput piitsutut" 1913
Josva Klesit: "Asallugu aat" Erinarsuutit 1913
Siumut isiginialernerup nalaaleersut 1930-1949:
Augo Lynge: "Kaassassuttut" (1933) "Alummiutut erinitsattugut" (1934)
2000-ip kingorna:
Maasi Pedersen "Prussic": "Nunarput qiavoq" (2002)
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
12,00 moduler
Dækker over:
10 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
- Faglige
- Lytte
- Læse
- Skrive
- Formidling
- Almene (tværfaglige)
- Analytiske evner
- Kommunikative færdigheder
- Sociale
- Samarbejdsevne
- IT
- Tekstbehandling
|
Væsentligste arbejdsformer
|
-
Forelæsninger
-
Gruppearbejde
-
Pararbejde
|
Titel
10
|
Tusagassiutilerineq
Tusagassiutilerineq - Nyhedsgenre
Ilinniartut uani tusagassiutilerineq iserfigivaat ukua immikkut najoqqutaralugit:
- Nutaarsiassatut naatsorsuutit tallimat (Oqaluttariarsorneq: ilinniartitsisup mappersagaa - Hans A. Lynge aamma Else Kleist Ilinniusiorfik, 2000 qup.137 - 144)
- Saaffiginneriaatsit : Patos, Logos, Etos.
-Nyhedstrekanten.
Ilinniartut tusagassiutini ilisarnaatit atorlugit aviisit nalusatik atuarpaat misissoqqissaarlugillu.
Suliaqarput aviisimik Sermitsiaq.ag-imit qinersillutik misissoqqissaarlugulu - tassani misissorpaat Nutaarsiassatut naatsorsuutit tallimanit sorliit atorneqarnersut, Nyhedstrekanten atorneqarnersoq, taavalu saaffiginneriaatsinit Patos, Logos, Etos sorleq atorneqarnersoq, atuaqatiminnullu saqqummiillutik.
Artikelimik Sermitsiaq.ag-imeersumik tusagassiutilerinermi misissueqqissaarut atorlugu allaaserinnipput.
3.1 Ilikkagassatut anguniagassat:
d) Oqaluttariarsorluni saqqummeeriaatsit paasinartuliorluni atorsinnaallugit (ilaallutik sammisamut tunngasunik saqqummiussisinnaaneq, isummersornermut tunngavilersuisinnaaneq).
f) Sumiluunniit naqitanik takorluukkiaanngitsunik misissueqqissaarneq, isumasiuineq naleqqiussinerlu.
i) Nalitsinni tusagassiuuteqarnerup ilisimasaqarfigalugulu isumaliutigisinnaanera.
k) Naqitani elektroniskinilu naqitat assilissallu ataqatigiissusaannik atuaasinnaaneq.
l) Qarasaasiakkut saqqummikkanik ujarlersinnaaneq kiisalu aallersinnaaneq, immikkoortiterisinnaaneq, atortussianillu naqitanik qarasaasiakkoortunillu atuisinnaaneq.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
32 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
11
|
Allaaserinninneq
Ilikkagassatut anguniagassat:
e) Allattariarsorluni saqqummeeriaatsit paasinartuliorluni atorsinnaallugit (ilaallutik erseqqissaaneq, isumaliutersorneq, misissueqqissaarneq, isumasiuineq naliliinerlu).
Allaaserinninnermi allattariarsorluni saqqummeeriaatsit sungiusarneqartut:
-Erseqqissaaneq.
-Isumaliutersorneq.
-Inuttanik sanilliussineq.
-Isumaliutersorneq
|
Indhold
|
Kernestof:
Skriftligt arbejde:
Titel |
Afleveringsdato |
Allaaserinninneq
|
31-01-2024
|
Allaaserisassat aappaat
|
05-02-2024
|
2. Nuannaartorisat
|
13-02-2024
|
|
Omfang
|
Estimeret:
19,00 moduler
Dækker over:
20 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
12
|
Pisuniilluni tusagassianik misissueqqissaarneq
Pisuniilluni tusagassianik misissueqqissaarneq - om at analysere reportage uani pineqarpoq.
Atuartut tusagassiutilerinermi tapertaliullugu pisuniilluni tusagassiutilerinermut sakkussat sammissavaat.
Allaatigisani misissueqqissaassapput aammalu oqaatsini sunniiniutit misissorlugit, allaatigisat ilusilersornerini misissuutit sammissavaattaaq.
Naggataani Suliassaq 1, Suliassaq 2 aamma Najoqqutaq 5 suliarineqassapput.
Atuagaq atorneqarpoq: Kalaallisut aamma Dansk i Grønland 3, qup. 106 - 121, Jan Bæk aamma Eva Møller Thomassen IKIIN 2017
3.1 Ilikkagassatut anguniagassat:
f) Sumiluunniit naqitanik takorluukkiaanngitsunik misissueqqissaarneq, isumasiuineq naleqqiussinerlu.
i) Nalitsinni tusagassiuteqarnerup ilisimasaqarfigalugulu isumaliutigisinnaanera.
k) Naqitani naqitat assilissallu ataqatigiissusaannik atuaasinnaaneq.
3.2 Pingaarnerutillugit pisassat:
h) Nutaarsiassalerineq.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
Ikke angivet
Dækker over:
21 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
13
|
Filminik pisimasulersaarutinik misissueqqissaarneq
Filminik pisimasulersaarutinik misissueqqissaarneq.
Uani filminik pisimasulersaarutik misissueqqissaarnermi najoqutassat sammineqassapput. Naggataatigullu misissoqqissaarneqassaaq filmi pisimasulersaarut "kampen om Grønland" 2020, Kenneth Sorento.
3.2 Pingaarnerutillugit pisassat:
i) Pisimasulersaarutilerineq.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
16,00 moduler
Dækker over:
22 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
14
|
Ilisaritinneq / Ukiumut sammisassat
Atuartitsineq aaqqissuunneqassaaq suleriaatsinik siuariartorneq atorlugu, ilinniartut
ilinniarsinnaanermik, sulinermilu namminersorsinnaanermik pigisaqalersillugit.
Allattariarsornermi siunertalimmik tunniussassanik naatsunik suliaqartoqassaaq,
taamaaliornikkut ilinniartut ikiuutinik atuinissamik sungiusarneqassapput.
Suleriaatsini tunniussassanillu suliani pingaartinneqassaaq ilinniartut attaveqaqatigiinnermut,
pinngorartitsisinnaanermut nutaaliornermullu piginnaasaasa ineriartortinneqarnissaat.
Attaveqarsinnaanermut piginnaasat pingaartinneqarnerat qaffasissaaq, oqaluttariarsornikkut
allattariarsornikkullu, IT atorlugu ikiuutit atuartitsinermi nalinginnaasumik atorneqassapput,
saqqummiinermilu atorneqartassallutik, taammatuttaaq oqaatsinik atuinermi suliaqarnermi.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
8,00 moduler
Dækker over:
2 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
15
|
Atuakkialerineq Forløb #16
Atuakkialerinermut tunngasunik pisassat
Matumani oqaluttuarisaarnermi atuakkiaatit assigiinngisitaartut, atuakkialerinermi
misissueqqissaarneq najoqqutaralugu misissorneqassapput. Naqitat tassaassapput kalaallisut
allatat. Naqitat atuakkiaateqarnikkut, kulturikkut qaammaassaqarnikkullu naleqqiussilluni
atuarneqassapput.
a) naqitat 1900 sioqqullugu allatat, matumanilu ilaassapput, oqaluttuat oqaluttuatoqqallu
b) naqitat 1900 – 1950 tikillugu
c) naqitat 1950 – 1975 tikillugu
d) 1975-ip kingorna naqitat, matumanilu ilaassapput, ukiuni kingullerni tallimani
saqqummiussat
e) naqitat, nunani allamiut atuakkiaat kalaallisuunngortitat, taakkulu kalaallit
atuakkiaannut sunniutigisinnaasaat.
f) minnerpaamik suliat sisamat (4 værker) allaaserinneriaatsini, takisuuliaq (roman),
isiginnaagassiaq (drama), naatsukullaliat ataatsimut katersat (novellesamling), kiisalu
taalliat katersat (digtsamling), tamatumanilu minnerpaamik ataaseq piffissaliinermi
1950-ip siornatigut allataq, minnerpaamik ataaseq piffissami 2000-ip kingorna allataq.
Suliat (værket) allaaserinneriaatsini assigiinngitsuusuni minnerpaamik marluk
ilaatinneqassapput. Taakku saniatigut sammisaqarnermut atatillugu atuagaq ataaseq
namminersuutigalugu atuartumit toqqagaq ilinniartitsisumillu akuerisaq,
atuarneqassaaq; atuagaq atuarneqartoq atuartumit oqalunnikkut allannikkulluunniit
saqqummiunneqassaaq,
g) 2000 sioqqullugu piffissami aalajangersimasumi saqqummersunik atuarneq.
Sammineqassapput:
- atuakkianik misissueqqissaarneq isumasiuinerlu
- atuakkialerinermi sakkut pingaaruteqartut atornissaat
- atuakkiaateqarnikkut, kulturikkut qaammaassaqarnikkullu naleqqiussineq
- naqitat pinngorartitsinikkut pilersitat.
Siullermik sammisimasat pisimasat eqqartorneqassapput.
Atuakkat sakkussatut atorneqartussat:
Eva Møller Thomassen " Kalaallit atuakkiaat 24-it IKIIN, 2015"
Atuakkiortut sammineqassapput atuakkiortunillu ilisarititsineq ilinniarneqassalluni.
Jan Bæk aamma Eva Møller Thomassen " Kalaallisut aamma Dansk I Grønland 1 IIIN C 2012"
"Sakkussatut atugassat"
Jan Bæk aamma Eva Møller Thomassen " Kalaallisut aamma Dansk 2 IIKNN 2013"
"Sakkussatut atugassat"
Hans A. Lynge " Allattariarsorneq" Ilinniusiorfik 2002
Taaguusersuutit " Kalaallisut qallunaatullu atuartitsinermi" Ilinniusiorfik.
Isiginnaagassaq: Kalaallit nunaata danmarkillu oqaluttuassartaa : https://www.youtube.com/watch?v=4IsiTp7BC8Y
Saniatigut tigulaarinniffigisartagassaq. Isiginnaagassialerinermut sungiusarneq.
Eqqaamasalikkersaarusiornermut sungiusarneq.
Uani takuneqarsinnaapput:
http://www.uni.gl/da-dk/velkommen/biblioteket.aspx una .
Teoriit ilinniarneqartussat:
Patos, Logos, Etos atuakkami qanoq attuumassuteqarnersut eqqartorneqartassapput.
Qulequttat tallimat/ De 5 Elementer:
Oqaluttualiani oqaluttuartaatsimik misissueqqissaarneq.
Sammiviliineq oqaluttuariaaserlu.
Inuttanik avatangiisinillu oqaluttuarininneq.
Avatangiisinik oqaluttuarininneq.
Tunngavilersuineq saaffiginneriaatsillu.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
24,00 moduler
Dækker over:
24 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
16
|
Allattariarsorneq Forløb #17
Allalluni suliaqarneq:
Allalluni suliaqarnerup ilagai annertunngitsunik allalluni anguniagassat ilaannik
sungiusarnerit killilikkamillu allannerit. Aamma allaaserisanik annertunerusunik
allattoqassaaq, tassani atuartut ataqatigiissumik naqitamut sammisamulluunniit
misissueqqissaassapput isumaliutersorlutillu.
Allalluni suliaqarneq tassaavoq allalluni saqqummiineq. Ukiumi siullermi allannermut
tunngasunik atuartitsinissat ataatsimoortillugit peqqissaartumik tunngaviusumik begrebit
ineriartortitsillunilu allannermut misilittakkat ilitsersuussutigineqassapput. Ilitsersuussineq
nalunaaquttap akunnerini 10-15-ni sivisussuseqassaaq. Allalluni suliat ukiut pingasut
ingerlaneranni 22-nit 26-nut amerlassuseqassapput, soraarummeerutinut nalunaaquttap
akunnerini arfinilinni suliaasartunut assingusuussallutik.
Atuakkat:
Jan Bæk aamma Eva Møller Thomassen " Kalaallisut aamma Dansk I Grønland 2012" Allattariarsornermi sakkussatut atorneqassalluni.
Hans A. Lynge, Ilinniusiorfik 2002 " Allattariarsorneq qupp. 59-78, allaaserinneriaatsit"
Allaaserininnissamut " Studieprojektiliornissamut" Sungiusarneq ingerlanneqassaat taamatuttaarlu,
atuartut namminneq allaaserisassaminnik atuakkamik takisuuliamik toqqaassapput.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
24,00 moduler
Dækker over:
24 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
17
|
Naatsukullaliat, taallat oqaluttuatoqqallu.
Ilikkagassatut suleriutsinillu piginnaasassat:
Atuartut kalaallisut atuartitsinermut tunngasunik misissueqqissaarsinnaassapput,
isumasiuisinnaassallutik naliliisinnaassallutillu, paasissutissallu passussinnaanngussavaat,
oqaatsit isumaat allanngorarsinnaanerilu nassuitsumik paasisinnaassallugit, imarisaat
allanngorarsinnaanerilu paasisinnaassallugit. Atuartut kalaallisut atuartitsinermi
piginnaasassaat qaammaassaqalernissamut ilinniaqqinnissamullu piareersarnermut
siunertaqarpoq.
Atuagaq:
Hendrik Mørch, Pivinnguaq Mørch aamma Maanuup atuakkiorfia, Nuuk 2018.
Hans A. Lynge " Allattariarsorneq qupp. 98, Naatsukullaliat aamma qupp 38, Oqaluttuareqqiineq "
Taallialerineq
Ukua aallaavigalugit:
1. Taallap sannaa
2. Taallap imaarisaa, sunaana oqariartuutigigaa
3. Taallaq kikkunnut saaffiginnippa?
Oqaasilerineq: Lisathe Møller Kruse " Kalaallisut oqaasilerissut"
Oqaasilerinermi sakkussat taallanut qanoq attuumassuserneqarsinnaappat naatsukullalerinermilu.
Atuagaq Navarana allallu.
Tapertatullu tusagassiutilerineq tigulaariffigineqartassaaq.
|
Indhold
|
Kernestof:
|
Omfang
|
Estimeret:
24,00 moduler
Dækker over:
14 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
Titel
18
|
Oqaluttariarsornermut sungiusarneq Forløb#21
Oqaluttariarsornermi misilitsinneq
Soraarummeerneq minutsinik 30-it missaaniittunik soraarummeertumut ataatsimut
sivisussuseqassaaq, minutsit 60-it piareersartoqassalluni.
Suliassiissutit soraarummeerutaasussat soraarummeersitsisumit toqqartorneqassapput,
ilikkagassatullu anguniakkat pingaarnertut pisassat ilassutitullu pisassat sapinngisamik
imarissallugit. Suliakkiusiat agguataarneri atuakkialerinermut, oqaasilerinermut
tusagassiuutilerinermullu tunngasut 2:1:1 naleqqersussavaat. Apeqqusiaq ataaseq
amerlanerpaamik pingasoriarluni atuaqatigiikkuutaani atorneqarsinnaavoq.
Suliakkiut atuartitsinermi ingerlassimasamit atuakkialerinermit, oqaasilerinermit
tusagassiuutilerinermilluunniit imaqassaaq, aammali arlaannik tapertalerneqarsinnaalluni.
Suliakkiut naqitamik ataatsimik arlariinnilluunniit aallaaveqassaaq, kiisalu soraarummeertup
qanoq suleriuseqarnissaanik ilitsersuussinernik imaqassalluni. Naqitat annerpaamik arfineqpingasunik
qupperneqassapput 2400 naqinnerit akunnerilu ilanngullugit, imaluunniit
najoqqutaq annerpaamik minutsini aqqaneq-marlunnisut takitigisoq. Najoqqutat pereersimasat
pisimanngisallu najoqqutarineqarsinnaapput; najoqqutarli ataaseq pinngitsoorani
pisimanngisaassaaq. Suliassaq najoqqutamit pisimanngisamit aallaaveqassaaq.
Soraarummeertoq minutsini arfineq-pingasut qulillu akornanni sivisutigisumik oqalulluni
saqqummiissaaq. Soraarummeernerlu ingerlaqqissaaq suliakkiut makissimasaq
oqaloqatigiissutigalugu.
Atuagaq: Kalaallisut aamma Dansk i Grønland 3 " 5. Saqqummersunik naliliinerit"
Teorit assigiinngitsut sammisassat :Ethos, Logos, Etos
Qallikkut ilorlikkullu sammivik.
Oqaluttuartutut pissutsit.
Oqaluttuartoq naliginnittoq, oqaluttuartoq tamanik ilisimannittoq, Inurraukkut oqaluttuartoq, Innuttanik avatangiisinillu oqaluttuarininneq, Inuttanik qallikkut oqaluttuarininneq.
Qulequttat tallimat: Sammisaq/Oqariartuut, Tigusisoq, oqaatsit oqaatsinillu atuineq, pisoq, nassitsisoq.
Oqaasilerineq: Taggisit, Kinaassusersiutit, Oqaluutit, Uiguutit.
Kalaallisut misilitsinnissamik sungiusarneq ingerlanneqassaaq atuartullu saqqummersinnaanermut sungiusartinneqassallutik.
|
Indhold
|
|
Omfang
|
Estimeret:
16,00 moduler
Dækker over:
0 moduler
|
Særlige fokuspunkter
|
|
Væsentligste arbejdsformer
|
|
{
"S": "/lectio/354/stamdata/stamdata_edit_student.aspx?id=666\u0026prevurl=studieplan%2fuvb_hold_off.aspx%3fholdid%3d50360630991",
"T": "/lectio/354/stamdata/stamdata_edit_teacher.aspx?teacherid=666\u0026prevurl=studieplan%2fuvb_hold_off.aspx%3fholdid%3d50360630991",
"H": "/lectio/354/stamdata/stamdata_edit_hold.aspx?id=666\u0026prevurl=studieplan%2fuvb_hold_off.aspx%3fholdid%3d50360630991"
}