|
Titel
1
|
Grundforløb-mi sammisassat
Grundforløbimi Kalaallisut sammisassat:
Genre-t assigiinngitsut ilisaritinneri
Siunertaq:
Suussutsit piviusut piviusuunngitsullu aallartissutiginerini ilassutitut misissueqqissaarinermi, isumasiuinermilu sakkussat tunngaviusut ilisaritinneqassapput, taassumap ataani oqaluttuareqqiineq, inuttanik ilisarititsineq, avatangiisit, sammisaq, sannaa, oqaatsit sunniiniutit, oqariartuut naatsulullalerinermi ilisaritinneqassallutik:
Uani forløbimi piffissaq ilisareqatigiinnissatsinnut, takorluukkagut, suleriusissat kalaallisoornermi, kalaallisoornermilu maleruagassat ilisaritinneqassapputtaaq.
Suussutsit (genrer) ilisaritinneqassapput.
Takorluukkiat takorluukkiaanngitsullu ilisaritinneqassapput.
Oqaluttuartaatsit (epik), sagprosa, taallat, naatsukullaliat aallarnisaatitut iserfigissavagut. Misissueqqissaarinermi, isumasiuinermi tunngaviusumik ilisimasassat iserfigissavagut. Eqikkaaneq, inuttanik ilisarititsineq, avatangiisinik ilisaritisineq, sammisaq, oqariartuut, oqaluttualiani (epik) misissueqqissarneq, sannaa (komposition), oqaatsit sunniiniutit, oqaluttuartaatsit assigiinngitsut, saqqummeeriaatsit (fremstillingsformer), oqaatsit sunniiniutit assigiinngitsut, assilianngortitsinerit ilinniartitsissutigineqassallutittaaq.
Najoqqutarineqartut:
Eva Møller Thomassen, Jan Bæk: Kalaallisut aamma dansk (IIN 2012):
Qup. 10-12, qup. 40-48, 57-65
Kopiit nammineq sanaakka (upubliceret)
Siunertaq:
Naatsukullalerinerup iserfigiartuaarnera:
Oqaluttuarpalaartut il.il aallartissutigalugu misissueqgissaarinermi sakkussat tunngaviusut aallartissavagut, taakkua, misissueqqissaarisinnaalernissamut suussutsinik ilisarsisinnaalernissaat aamma siunertaalluni.
Naatsukullaat inuusuttut namminneq assersuusiorfigikannersinnaanerusaat aallavigineqarput. Inuit, avatangiisit, piffissaq, ingerlarnga, oqaatsit, sammisaq il.il tassani qitiutinneqarputtaaq, eqqartuisinneqartarlutillu. Uani qitiutitaq tassaavoq misissueqqissaarisinnaalernissaminnut sakkussat pingaarnerit atorsinnaaleriartuaassagaat suleriutsit assigiinngitsut aallaavigalugit, qitiutinneqarlunittaaq ilaatigut tikillatsiarneqartarluni atuakkialerinermi misigissusilerineq, sammisat aallaavigineqartut pineqartunut akkissugassaqqimmata, aammattaaq atuakkiani misigissusilerinerup iserfigiartuaarnissaa siunertaalluni.
Najoqqutarineqartut:
Eva Møller Thomassen & Jan Bæk, Kalaallisut aamma Dansk i Grønland 1 (IKIIN 2019):
12-20,
Anda Poulsen, Asanninnermik tunigiuk (Atuakkiorfik 1990)
Siunertaq:
Tunngavilersuineq
Oqalugiaatinik allassagaanni naleraliornissaq, tunaartassiornissarlu pisariaqartarmat aallartippallaannginnerini oqalugiarnerup iluani suussutsit (genre) assigiinngitsut atuartitsissutigineqarput.
Oqalugiusiorniaraanni aallaaviusartoq aalisakkatut ilusilik aallaavigissammassuk nassuaatigineqarpoq, aammattaarlu allaaserinninnerni allani atorneqarsinnaanera eqqaasitsissutigineqaqqilluni.
Naggataatigut namminneq oqalugiaatiliorput, saqqummiussisaqattaarlutillu. Imminnut takuniassammata immiunneqarput, nalilersorpaallu marlukkaarlutik imarisaa, timillu pissusaa.
Argumentationsanalyse+ retoriske grundbegreber tikikkiartuaarneqassapput tunngaviusumik ilisimasassat saaffiginneriutsit (appelformer) qiteralugit. Oqalugiaatit assigiinngitsut misissuataassavagut, tiguaaniutillu oqariartuutsip apuunniarnissaanut qanoq sunniuteqarnersut misissuataassallugittaaq.
Tunngavilersuinermi oqaaserisaq (påstand) tunngavik (belæg) patsit (hjemmel), najoqqutarineqartuni sumi inissisimaneri sammineqassapput,
Retorisk analysemilu qitiutinneqassallutik:
- Saaffiginneriutsit (logos, patos, etos)
- Oqaatsit sunniiniutit: Assiliannguineq, uteqqiinerit (anafor, epifor il.il)
- Retoriske situation (pisut aallaavigalugit qanoq iliuuseqarneq)
- Saqqummernerni nipip atornissaa
- Saqqummernerni timip qanoq innerata maluginiarnissaa
- Toulmins model
Najoqqutarineqartut:
Eva Møller Thomassen, Jan Bæk:
Kalaallisut aamma dansk- IIIN 2012, qup. 66-73
Siunertaq:
Oqaasilerineq aallartissutigineqassaaq siunertaralugu taggisit oqaluutillu annerit minnerillu immikkoortissinnaalernissaat. Tassunga taputartuullugu sammineqassaput oqaatsit oqaluttuassartaat, oqaatsillu allanngoriartorsimaneri aammattaaq tikinneqassallutik. Kinaassusersiutit tikinneqassappuuttaaq, atuakkialerinermullu atassutaat atuartitsissutigineqassallutik
Najoqqutarineqartut:
Eva Møller Thomassen, Oqaatsinik sammisaqarta:
qup. 5-23, 53-56
Siunertaa: (Satire)
Quiassuartarnermut tunngasut inuiaqatigiinni ajornartorsiutinik ammaaniutitut atorneri sammineqassapput, sunniiuniutillu assigiinngitsut Kalak-mi Labrador kangiani-li qitiutinneqassallutik. Nammineq aamma filmiliorsinnaaneq misilerarneqassaaq ajornartorsiutit inuiaqatigiinni inuinnarnilu quiassuaatigisinnaannerisigut. Taamaasilluni aamma takutinniarneqarput teoriinik annikikkaluanik misilittaasinnaaneq. Uani Brinkmannip teoriivi nutaanerit misilerarneqarput, aallasuliat eqqarsaatigalugit.
|